Rõivastuse iseloomule avaldasid mõju ka suhted naaberrahvastega: saartel rootslastega, Põhja-Eesti rannikul soomlastega, Ida- ja Kagu-Eestis venelastega, Lõuna-Eestis lätlastega.

Keskajal Eesti saartele ja looderannikule asunud rootslaste vahendusel on eesti talupojarõivastusse võetud lühike pihakate käised koos selle all kantava õlapaeltega alussärgiga. Kontaktidele soomlastega osutavad Kirde-Eesti rannikualal levinud, heledast nahast ninapealse lapiga pehmed jalatsid - soome sussid. Idaslaavi hõimudelt on eestlased eeskuju võtnud riidevalmistamise tehnikas (laensõnad värten, pasmas, piird, kangasuga jne), hiljem lambanahkade parkimises kasukate tarbeks. Kõnelemata setode rõivastuses esinevatest venepärastest joontest, on teistegi idaslaavlastega ühised näiteks naiste seljalerippuvate otstega pealinikud, Kagu-Eesti meeste pükstelõige. Vene rahvakultuuri mõjutusel levisid Ida- ja Lõuna-Eestis punasest puuvillasest maagelõngast tikandid ja sissekootud kaunistused. Lätipärased on Mulgimaal meeste tagant krookesse kogutud pikad püksid - keeruga kaltsad, Pärnumaa tornikujulised tanud ja Võrumaal Harglas valged või helehallid villased ülerõivad. Osalt olid eesti ja läti rahvarõivastes esinevad ühised elemendid (pikitriibuline seelik, liistik, kampsun) tingitud ühelaadsest baltisaksa linnakultuuri mõjust.