Lääne-Eesti (Läänemaa ja suurem osa Pärnumaast) rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga.

Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit ja (eriti Läänemaal) liistikut ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti. Käiseid kanti vaid Kihnus. Pikitriibulisel seelikul, mis kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, võib omapäraseks pidada laiguliseks värvitud lõnga - neolõnga - sissekudumist ja sissepressitud volte. Naiste peakatetel oli suuri kihelkondlikke erinevusi: lõunaosas kanti eriilmelisi lillkirjaga kaunistatud tanusid, põhjapool pott- ja kabimütse.

Mehed kandsid põlvpükstest ja vatist koosnevat ülikonda, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinisest, Pärnumaal aga lambapruunist või -mustast villasest riidest. Pärnumaa vattide omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Ala lõunaosas püsis meestel tava kanda vanatüübilisi pikki pükse.

Ühtne kogu Lääne-Eesti rahvarõivastele oli ülerõivaste lambapruun värv.