Släng ilmneb mõnikord ainult HÄÄLDUSESKI -- veiderdav või võõrapärane hääldusviis võib mõnes grupis toimida kui släng, nt. moskõu, maskau -- kohvik «Moskva». Släng ilmneb LIIDETES. Levinuim üle-eestiline slängiliide on -kas: tipikas, pätakas, Jaanekas, Tallinnas on soome mõjul levima hakanud ka varem väheproduktiivne -ar(i): punkar, hevar, kliffar, koffar. Tegemist on isikut väljendavate liidetega, slängilike nimetustega.

Släng on ka MITTEKIRJAKEELSED SÕNAD. Nende hulgas

LÜHENDID: Olymps, Pirta, Pässa, Szolk; aja, astro, füss, keha, kond, dire, koll, karts jne;

LAENUD: breik vaheaeg, bond, pomo direktor, das stap korrakaitse punkt, girlfrend sõbratar, ts^ernogorje Mustamäe;

TERMINILAADSED NIMETUSED, mis kirjakeeles on kohmakad või puuduvad üldse: tossud spordijalatsid, tüttöüstävä poisi sõbratar, poigaüstävä tüdruku sõber, siil kelneri õpilane, saund muusika kõlavärv -- need ongi tavaliselt LAENUD teistest keeltest.

Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas on järgmised laenuallikad soome ja vene keel. Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu (vene).

Mittekirjakeelsed sõnad on veel:

SÕNALOOMING, MOONUTUSED: pärdillo vend, kvääks väike laps, kännuroju isa, kopsuprillid rinnahoidja, eputrillatsema, ülbama uhkustama jne.

Släng on ka:

VÕÕRSÕNADEGA LIIALDAMINE: utreeru mine minema, vaimne pervert õpetaja, bordell klassiruum, migrant turist;

KIRJAKEELE SÕNAD TEISES TÄHENDUSES: nõid, suslik, ämber tüdruk; jänes, kraana, tõuk poiss; keskharidus, kõhurääkija miilits; kütus, raamat, vanalinn eri sorti alkohol;

ROPUD SÕNAD, mis sõnaraamatus ei kajastu ja mida ongi piinlik kirjutada. Selline sõnavara on rohkem poistele omane. Rõhutab ju agressiivne ja jõhker släng poiste mehelikkust -- 'mees olemist' omasuguste grupis;

KUJUNDLIKUD VÄLJENDID: õhku läbi filtri hingama suitsetama; nätse vahetama suudlema; eesti rahva iivet päästma vahekorras olema; EritiSuurRahaAhnus ESRA; klassikalise kirjanduse raamat konjak; nägu peeru täis naeratus;

PANEMA ja TEGEMA laiaulatuslik kasutamine: sliipi panema magama, pläkki tegema end häbistama, pihta panema kurameerima, paska panema valetama, paberit tegema äritsema. Tähelepanuväärne on, et slängis esineb järjekindlalt panema mida?, aga mitte kunagi panema kuhu? Tegema-verbi kasutatakse palju eitavates lausetes kujul «Teen ma küll!» jne.

Eelnevate näidete põhjal võib tuuagi juba esile mõned slängile omased tunnusjooned: släng on päris sageli madalstiilne,

huvitav ja lõbus.

Släng ongi sageli METAFOOR - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel (sitta keerama pahandust tegema),

släng on EUFEMISM - ebasündsa ilustav nimetus (pruun kaka),

släng on DÜSFEMISM - naljakas, labane või jõhker sõnakujund tõsisel, tavalisel või üleval teemal.

http://www.eki.ee/dict/slang/