4. Kirjakeel ja kõnekeel

Argikeel on normilõdvem keelekuju, mida kasutame
igapäevases suhtlemises - kodus, sõprade seltsis, vabal ajal tuttavatega
lobisedes, töökaaslastega vesteldes jm.

Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele. Nt
koolitunnis vastamine ja kirjutamine, ametialane suhtlemine, uudised
ajakirjanduses, õpikud, tarbekirjad (avaldus, elulugu) jm.

Tegelt fännab Adalbert megalt autosid. Kui ta oli ilgelt suure papi eest ostnud uue panni läikima löönd, hakkas ta eila siukse hooga gaasipedaali tallama, et sumps kukkus suht lühikese sõiduga auto küljest ära. Adalbert ajas imestusest silmaluugid pärani ja passis nagu tummahammas - ta oli ju masinat enne sõitu tšekanud. Ilma sumpsita ei julenud ta tšikke sõitma viia. Igatahes ajab selline kamm õudsalt närvi.
http://mmarju2009.blogspot.com/2009/09/argikeel-ja-kirjakeel.html