Tekstiliigid

iDevice ikoon Tekstiliigid

Tekste võib liigitada mitut moodi, st ei ole olemas ühte kindlat liigitusalust. Tekstiliigid on aja jooksul kultuuris välja kujunenud. Need põhinevad inimese harjumusel kasutada keelt ühesugustes olukordades ühesugusel viisil. Eri teadusalad ja tekstiuurijad liigitavad tekste tavaliselt keele kasutusvaldkondade järgi. 


iDevice ikoon
Keelekasutusvaldkonnad

Eristatakse argi-, ilukirjandus- ja tarbekeelt.

Argikeelt kasutame iga päev üksteisega suheldes. Ilukirjanduskeeles kirjutatakse luulet, romaane, näidendeid jm kirjandusteoseid.

Tarbekeele alaliigid on ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Ajakirjanduskeel jaguneb omakorda alaliikideks, näiteks eri keele- ja stiilivahendeid kasutatakse uudiste, reportaažide, arvamuslugude ja muude ajakirjandustekstide kirjutamiseks.

Ametikeelt kasutatakse ametlikus suhtluses, näiteks dokumentide vormistamiseks, avalduste ja järelepärimiste kirjutamiseks, seaduste ja juhendite koostamiseks jne. Teaduskeeles kirjutatakse teadustöid: uurimusi, artikleid, üliõpilaste lõputöid jms.

 

Tekstiliikide keelevahendid

Tekstiliigid erinevad üksteisest temaatilise sisu, kompositsiooni (struktuuri) ja kasutatavate keelevahendite poolest. Keelevahendite valik kujundab teksti stiili. Stiili seisukohalt on tähtsad lauseehitus ja sõnavalik.

 

Sõnavara jagunemine

Sõnad ja väljendid jagunevad üldjoontes neutraalseteks ja mitteneutraalseteks. Mitteneutraalsed ehk stiilivarjundiga sõnad on kirjeldavad ja loodushääli väljendavad, aga ka võõrsõnad, murde- ja slängisõnad, vananenud sõnad ja uudissõnad. Ameti- ja teaduskeeles kasutatakse neutraalset sõnavara, mis kindlustab selle, et väljenduslaad oleks ühemõtteline.

 


iDevice ikoon Näited tekstiliikide kohta

Järgnevalt on antud samast tekstist neli varianti. Neid omavahel võrreldes võib leida, millised keeleväljendid määravad eri stiilid ja tekstiliigid.

 

Neutraalne jutustus

Direktor tahtis halva töötaja lahti lasta. Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele . Kui puhkus lõppes, oli olukord muutunud: tööd oli palju ja töötajaid vähe. Seetõttu loobus direktor oma plaanidest.

Emotsionaalne jutustus

Boss tahtis ühele torujürile kinga anda. See ei tahtnud vallandamisest kuuldagi ja nihverdas endale sinise lehe. Pärast sokutas ennast veel mingiks ajaks puhkusele. Ja kas te kujutate ette - tal läks see õnneks! Sügiseks oli kari töölisi jalga lasknud ja polnud enam kedagi, kes tööd teeks. Boss pidi hambad kokku suruma ja selli tööle jätma. No oli see alles stoori!

Ametlik raport

Ehitusalal tegutseva ettevõtte juhtivtöötaja tegi talle alluvale spetsialistile ettepaneku töösuhte lõpetamiseks, põhjuseks tööga mittetoimetulemine. Nimetatud spetsialist ei olnud eespool mainitud lahendusega nõus, hankis endale töövõimetuslehe. Puhkuse lõppedes oli situatsioon tööturul tööülesannete lisandumisega seonduvalt muutunud ja Diana Maisla (Tartu Ülikool), 2010 ettevõtet ähvardas tööjõupuudus. Direktor oli sunnitud oma varasemast otsusest taganema ja nõustuma töölepingu jätkamisega.

Ajaleheuudis

Ehitusfirma Kivid ja Mört direktor Jüri Jürisson (44) soovis vallandada lukksepp TU (35). „TU hilineb, puudub tihti ja ei täida tööülesandeid korralikult," põhjendas direktor oma otsust ajalehe Meie Elu korrespondendile. TU tõi põhjuseks, et tal on tervisega probleeme ja arst on kirjutanud talle ette töölt vabastuse kümneks päevaks. „Mul on saada ka kaks kuud puhkust," lisas TU. Kui ajakirjanik 23. novembril uuesti TU-ga ühendust võttis, sai ta kuulda, et direktor on vallandamisest loobunud. „Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt.

 

Allikas: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15983/oigekeelsus_valjendusopetus.pdf?sequence=1


iDevice ikoon Ülesanne: eri stiilis teksti koostamine

Leia üks päevakajaline ajaleheuudis internetist ja koosta selle põhjal:

1.neutraalne jutustus

2.emotsionaalne jutustus

3.ametlik raport


iDevice ikoon Ülesanne: sõnasta laused kirjakeelseteks

Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. 

 

Sõnasta laused kirjakeelseteks.

  1. Inimestele lähevad peale katastroofid, õnnetused, vargused ja petmised.  
  2. Tegelt teisi maha tehes upitatakse ju iseennast.
  3. Ta oli järjekordselt miski jamaga hakkama saanud
  4. Beib oli kakskend aastat vana.
  5. Kuna sa tulema hakkad?
  6. Ta pold varem linnas käind.
  7. Tõuse juba ometi ülesse!
  8. Päike soendas maapinda.
  9. Sihuke uni oli.
  10. Mihuke kodukas sulle meeldib?
  11. Mul on postkast spämmi täis.
  12. Pane tossud jalga ja pusa selga ja lähme jalkat vaatama!
  13. Promo meie firmat sellele kundele.
  14. Tal on suht(koht) palju fänne.
  15. Tal on suht(koht) palju fänne.

http://kirjandiabi.wordpress.com/category/blogi/page/4/