Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom, homo loquens, ja sümboleid kasutav loom, homo symbolicus. Teiste elusolendite (mesilaste, vaalade) suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis.
Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Eestlase rääkimiskiirus on argivestluses 150-180 sõna, inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna minutis ehk 15 000 sõna tunnis. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele.
Olulisim inimeste suhtlusvahend on loomulik keel. Kõik normaalse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt. Loomulik tähendab kolme asja.
I. Keeled on tekkinud ja loomulikul teel arenenud sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eriti sõnavara, on kujunenud väljendamaks just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik.
II. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata.Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega.
III. Kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ja maailma verbaalseks kujutamiseks.

Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Keel süsteemina, keelekollektiivi ühise sotsiaalse normistikuna, erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Seda erisust tähistatakse tavaliselt prantsuskeelsete terminitega langue ja parole.
Rääkides mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse allkeeli (funktsioonist lähtuvad nt halduskeel ja tehnilise dokumentatsiooni keel; olukorrast ja eesmärgist lähtuvad üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng; ühe isiku keel on idiolekt).
Sõna keel tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud ehk tehiskeeli (esperanto, volapük, ido, novial). Igaüks neist on loodud usus, et sellest võiks saada rahvusvaheliselt kasutatav universaalkeel.
Siia alla kuuluvad ka kunstlikult loodud märgisüsteemid - formaalkeeled. Sellised on näiteks matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kasutusala on märgatavalt kitsam kui loomulikel keeltel: suhteid sõlmida, fantaseerida ega tundeid väljendada pole nendes keeltes võimalik. Formaalkeelte põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike, kuid nende väljendite tähendused täpsed. Need ongi loodud selleks, et spetsiaalsete eesmärkide saavutamiseks on vaja ühemõtteliselt täpseid väljendusvahendeid, mida loomulikud keeled pakuvad vähe.

Kas teadsid, et maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis. Loe edasi: http://edl.ecml.at/LanguageFun/LanguageFacts/tabid/1859/language/et-EE/Default.aspx