Laenud eesti keelde
Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:
Laenurühm |
Aeg |
Arv |
Näiteid |
---|---|---|---|
indoeuroopa ja indoiraani laenud |
indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000-1000 a e.m.a) |
23-43 tüve |
arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha |
balti laenud |
balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust e.m.a) |
94-156 |
hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat |
germaani laenud |
germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest e.m.a kuni XIII saj-ni m.a.j) |
269-397 |
ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikas |
slaavi laenud |
muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust (kuni XIII saj-ni) |
54-75 |
aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav |
läti laenud |
läti keelest (VIII saj-st alates) |
31-42 |
kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk |
alamsaksa laenud |
keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest alates) |
771-850 |
alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht-, paar, prii, vahti- |
rootsi laenud |
eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi keelest (XVI ja XVII saj) |
105-148 |
iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd |
vene laenud |
vene keelest (XIV saj-st alates) |
315-362 |
kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle |
saksa laenud |
ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) |
486-520 |
aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi-, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts |
soome laenud |
soome keelest (XIX saj lõpust alates) |
87-96 |
aare, anasta-, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja- |