Laenud eesti keelde

iDevice ikoon Teistest keeltest eesti keelde

Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:

Laenurühm

Aeg

Arv

Näiteid

indoeuroopa ja indoiraani laenud

indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000-1000 a e.m.a)

23-43 tüve

arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha

balti laenud

balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust e.m.a)

94-156

hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat

germaani laenud

germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest e.m.a kuni XIII saj-ni m.a.j)

269-397

ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikas

slaavi laenud

muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust (kuni XIII saj-ni)

54-75

aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav

läti laenud

läti keelest (VIII saj-st alates)

31-42

kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk

alamsaksa laenud

keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest alates)

771-850

alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht-, paar, prii, vahti-

rootsi laenud

eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi keelest (XVI ja XVII saj)

105-148

iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd

vene laenud

vene keelest (XIV saj-st alates)

315-362

kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle

saksa laenud

ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates)

486-520

aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi-, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts

soome laenud

soome keelest (XIX saj lõpust alates)

87-96

aare, anasta-, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja-


iDevice ikoon Tegevus
Kuula keelesäutsu "Mis keeles me häälitseme?" ja mõtle, missuguseid väljendeid kasutad Sina ?