Oskuskeel
Oskuskeel on täpsem kui üldkeel
Oskuskeele taga on keerukam, abstraktsem mõtlemine, mis tingib mõistete teistsuguse väljendamise:
- sõnad peavad olema ühetähenduslikud;
- mõisted peavad olema täpselt eristatavad;
üldistavate sõnade järele on suurem vajadus.
Peale sõnavaliku väljendub oskuskeele intellektualiseerumine ka grammatikas: lauseehituses, tuletistes, liitsõnalisuses.
Erinevalt üldkeelest on oskuskeel tavaliselt seotud erialadega, nende mõistestikega. Oskuskeel on täpsem kui üldkeel.
Ülesanne: erialaterminid
Bürokraatiakeel
Bürokraatiasläng ehk kantseliit
Kantseliiti tuleb lahus hoida asjaajamiskeelest, mis on bürokraatia oskuskeel, seega kirjakeele osa. Kantseliit on kutseargoo, kuid erinevalt teistest argoodest ka kirjalik, mitte ainult suuline. Selle tunnused on: umbisikulisus, ebakonkreetsus, nominalisatsioon (toimub võõrandamine), enesekohased verbide rohke kasutamine (tõmbuma, selguma)
Kantseliidi parasiitfraasid ja trafarettväljendid on näiteks:
- kasv summade osas (summade kasv);
- toimus festivali raames (toimus festivali ajal);
- välisabi korras saadud (välisabina saadud);
- fraktsiooni poolt esitati arupärimine (fraktsioon esitas arupärimise).
Stampsõnad:
- antud (selle) liiklusõnnetuse tagajärg;
- praktiliselt ta (peaaegu) ei tundnudki kannatanut;
- reeglina (tavaliselt) on nõutav osanike konsensus;
- ei viitsi hetkel (praegu) kunstiga tegeleda;
- täna (nüüdisajal, tänapäeval) käib eestlane poes keskmiselt kaks korda nädalas;
- rida (hulk, palju) võimalusi.
(Sulgudes on antud sobivamad sõnad.)