Kordamine
Vaata, äkki aitab selline meelespea?
vaRRukas - kirjutatakse kahe r-ga, sest meil on üldjuhul kaks kätt ja kaks varrukat
kanarBIK - on ilus, suhteliselt madal, üldse mitte kõrge ega pikk taim - nii polegi selle sõna lõpus silpi -pikk
REVOLutsioon - REVOLvriga tulistatakse ka revolutsiooni ajal, seepärast ongi neil algussilbid samasugused
õudnE - õudne on nii hirmus, et isegi meie tähestiku esimene täht ei julge sinna minna, seega on õige õudnE : õudsE
apelsIn - tema on suur, talle piisab ühestki i-st
mandarIIn - on väike, talle on vaja kahte i-d
krokoDill - on võõramaa loom ega söö meie sibulat ja tilli
presiDent - selleks tal need turvamehed ümber ongi, et kaitsta (nõrka d-d)
aPloDeerima - alguses plaksutame kõvasti (p), seejärel plaksutamine vaibub (d)
rönTGen - algushetkel on kiirguse hulk tugev (t), siis see kohe lakkab (g)
aneKDoot - mõnusa loo puhul pahvatame kohe valjusti naerma (k), siis muutub naer vaiksemaks (d)
DeTeKTiiv - uurib kuritegu ja alguses pole tal peaaegu mingeid pidepunkte, kõik on ebamäärane (d), kuid hoolikas töö viib järjest täpsemate ja kindlamate tulemusteni; kõik järgmised tähed on tugevad (t, kt)
arhiTekT - on ehituskunstnik, kelle jooniste järgi valmivad ehitised, peamiselt kivist, betoonist või muust tugevast materjalist, et hoone kokku ei kukuks. Seega on kõik tähed tugevad; ka sõnas arhitektuur
aTenTaat - on tapmiskatse, tahetakse tõeliselt kurja, valmistatakse täpselt ette, minnakse kindla peale välja
BareTT - valmistatakse pehmest materjalist
(b) ja katab meie kahte kõrva (tt)
BriKeTT - algab nõrga b-ga, et ta läheks kergesti põlema, siis põleb kindlasti (k) ning lõpuks annab palju sooja (tt)
parkeTT - põrand peab olema tugev (p), et me saaksime seal kenasti kahe jalaga julgesti astuda (tt)
tabureT - peab olema tasakaalus, muidu ei saa tema peal istuda
kotleT - peab olema mõlemalt poolt ühepalju praetud, et ta oleks maitsev
kabineT - on kaunis, kui seal seisab mööbel paigal, kui põrand ei ole ühele poole kaldu (tasakaalust viiksid välja kaks t-d sõna lõpus)
pankroT - on nii halb ja õudne, et segaduse ja kaose märkimiseks piisab lõpus ühest t-st
Dušš - on vesi, millega end pesta, see peabki olema mahe, pehme, õrn (d)
Tušš - 1. on tint, mis peab paberile jätma jälje (t) 2. on pidulik muusika, mis mürtsub ikka päris kõvasti (t)
Kadri Ottenson, Tartu Kivilinna Gümnaasium