Vaata, äkki aitab selline meelespea?

vaRRukas - kirjutatakse kahe r-ga, sest meil on üldjuhul kaks kätt ja kaks varrukat

kanarBIK - on ilus, suhteliselt madal, üldse mitte kõrge ega pikk taim - nii polegi selle sõna lõpus silpi -pikk

REVOLutsioon - REVOLvriga tulistatakse ka revolutsiooni ajal, seepärast ongi neil algussilbid samasugused

õudnE - õudne on nii hirmus, et isegi meie tähestiku esimene täht ei julge sinna minna, seega on õige õudnE : õudsE

apelsIn - tema on suur, talle piisab ühestki i-st

mandarIIn - on väike, talle on vaja kahte i-d

krokoDill - on võõramaa loom ega söö meie sibulat ja tilli

presiDent - selleks tal need turvamehed ümber ongi, et kaitsta (nõrka d-d)

aPloDeerima - alguses plaksutame kõvasti (p), seejärel plaksutamine vaibub (d)

rönTGen - algushetkel on kiirguse hulk tugev (t), siis see kohe lakkab (g)

aneKDoot - mõnusa loo puhul pahvatame kohe valjusti naerma (k), siis muutub naer vaiksemaks (d)

DeTeKTiiv - uurib kuritegu ja alguses pole tal peaaegu mingeid pidepunkte, kõik on ebamäärane (d), kuid hoolikas töö viib järjest täpsemate ja kindlamate tulemusteni; kõik järgmised tähed on tugevad (t, kt)

arhiTekT - on ehituskunstnik, kelle jooniste järgi valmivad ehitised, peamiselt kivist, betoonist või muust tugevast materjalist, et hoone kokku ei kukuks. Seega on kõik tähed tugevad; ka sõnas arhitektuur

aTenTaat - on tapmiskatse, tahetakse tõeliselt kurja, valmistatakse täpselt ette, minnakse kindla peale välja

BareTT - valmistatakse pehmest materjalist (b) ja katab meie kahte kõrva (tt)

BriKeTT - algab nõrga b-ga, et ta läheks kergesti põlema, siis põleb kindlasti (k) ning lõpuks annab palju sooja (tt)

parkeTT - põrand peab olema tugev (p), et me saaksime seal kenasti kahe jalaga julgesti astuda (tt)

tabureT - peab olema tasakaalus, muidu ei saa tema peal istuda

kotleT - peab olema mõlemalt poolt ühepalju praetud, et ta oleks maitsev

kabineT - on kaunis, kui seal seisab mööbel paigal, kui põrand ei ole ühele poole kaldu (tasakaalust viiksid välja kaks t-d sõna lõpus)

pankroT - on nii halb ja õudne, et segaduse ja kaose märkimiseks piisab lõpus ühest t-st

Dušš - on vesi, millega end pesta, see peabki olema mahe, pehme, õrn (d)

Tušš - 1. on tint, mis peab paberile jätma jälje (t) 2. on pidulik muusika, mis mürtsub ikka päris kõvasti (t)

Kadri Ottenson, Tartu Kivilinna Gümnaasium