Suur ja väike algustäht
Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega.
Suur algustäht tähistab:
1) lause algust,
2) nimesid (pärisnimesid),
3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks,
4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht).
Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on:
1) esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt „Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda;
2) läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime
või nimetuse sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või
mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri
Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross;
3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad.
Nimi või suurtäheline nimetus võib olla:
1) kohal, ehitisel,
2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel,
3) riigil, osariigil,
4) isikul, olendil,
5) perioodikaväljaandel,
6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil,
7) ajaloosündmusel,
8) autasul,
9) üritusel,
10) taimesordil,
11) kaubal,
12) sõidukil jne.