Peamised kooditüübid


Enamlevinud vöötkoodisüsteemid on:
- Code 39
- Interleaved 2 OF 5 (I 2/5)
- EAN
- Code 128
Väliselt tunduvad need kõik sarnastena, kuid tähelepanelikul uurimisel võib märgata erinevusi.
Andmeid sisaldavad nii valged kui ka mustad triibud.
Vöötkoodi kõrgus ei ole kodeeritava info suhtes oluline. Põhimõtteliselt piisab lugemiseks kitsast triibust, paraku on aga sellise koodi lugemine tehniliselt raskendatud ja eeldab koodilugeja väga täpset sihtimist.
Vöötkoodi all olevad märgid (human readable) on mõeldud vajadusel visuaalseks kontrollimiseks ja juhtudeks, mil koodi ei ole võimalik lugeda tehniliste vahenditega.
Tavapäraste vöötkoodide põhiline puudus on vähene andmete mahutavus. Teoreetiliselt on võimalik kodeerida kuitahes mahukat informatsiooni. Praktikas määravad aga lugemisseadmete tehnilised võimalused suurima võimaliku kasutatava koodi pikkuse.
Teiseks oluliseks puuduseks on vöötkoodi mitmes asendis loetavuse puudumine suurematel lugemiskaugustel ja -kiirustel (näit. sorteerimisliinid). Lugemise hetkel peab lugemiskiir katma kogu koodi, st kood peab olema orienteeritud lugemise hetkel kiire suhtes kindlas asendis. Olemasolevad mitmesuunalist lugemist võimaldavad süsteemid on kallid ja tihti jääb probleemiks ka andmete piiratud hulk.