Vöötkoodilugejaid kasutatakse laialdaselt andmekogumisterminalides.

Andmekogumise põhivariante on kolm:

1. Raadioterminalide korral luuakse traadita arvutivõrk (WLAN - Wireless Local Area Network). Selles võrgus töötavad terminalid saavad pidevalt suhelda nii omavahel kui ka teiste võrgus olevate arvutite ja serveritega. Lisaks võivad sellisesse võrku olla lülitatud kaalud ja etiketiprinterid.

Tänapäevased terminalid on varustatud suure puutetundliku ekraaniga. Loomulikult on sellised terminalid varustatud vöötkoodilugejaga, mis lisaks vöötkoodi dekodeerimisele suudab salvestada ka graafikat (ekraanile kirjutatud allkiri, eseme pilt jne). Sellised terminalid suudavad põhitarkvaraga suhelda ja töötada on-line režiimis, ehk andmed on serveris reaalajas.Terminalide töökaugus tugijaamast võib ulatuda 300 meetrini.

2. Juhtmeta vöötkoodilugeja puhul on tegemist seadmega, mis on varustatud ekraaniga info edastamiseks kasutajale ja sõrmistikuga, millelt saab vajadusel sisestada andmeid. Lugeja on varustatud raadiosaatjaga andmete edastamiseks arvutisse. Arvuti külge ühendatakse vastav tugijaam.

Niisugused seadmed sobivad hästi väiksema poe või lao tarbeks. Paraku muutub ulatuslike süsteemide ja paljude tugijaamade puhul administreerimine vaevaliseks ja kasulikumaks muutuvad serveriga otse suhelda suutvad raadioterminalid.

3. Mäluterminal on kõige enam kasutatav andmekogumisseade. Terminalid on varustatud sõrmistiku, ekraani ja operatiivmäluga andmete ning programmide salvestamiseks. Andmete vahetamiseks arvuti ja terminali vahel kasutatakse andmevahetuskeskusi, mis liidetakse arvuti jadaliidesesse.

Töö käigus võidakse terminali mällu laadida lähteandmed, mida täiendatakse või muudetakse. Töö lõpetamise järel asetatakse terminal oma alusele ja andmed laetakse arvutisse edasiseks töötlemiseks. Kuna terminal on iseseisev seade, siis on võimalik sellega töötada suurel territooriumil.