Enesekontrolliks

IDevice küsimuse ikoon Mitme-valikuga
Nüüdisaegse majandusarvestuse juured on:
  
XX sajandis
XIV sajandis
XIX sajandis
IV sajandis

Esimese teadaolevalt kahekordset kirjendamist käsitleva raamatu andis välja:
  
Massari 1340. aastal
Francesco di Marco Datini 1390. aastal
Luca Pacioli 1494. aastal
Rinerio Fini 1296. aastal

Arvelaud on pärit:
  
Venemaalt
Indiast
Ameerikast
Hiinast

Majandusarvestuse süsteemi üks osa on:
  
sisekontroll
finantskontroll
audiitorkontroll
ükski nimetatu ei sobi

Majansusarvestuse infotarbijateks võivad olla:
  
laenuandjad
riik
kliendid
kõik eelpool nimetatud

Kuluarvestuse objektiks on:
  
kulude tegijad
kulude eelarve
kulude dokumenteerimine
kulude kajastamine

Pearaamatu vorm esines:
  
Itaalia süsteemis
Ameerika süsteemis
Saksa süsteemis
kõikides nimetatud süsteemides

Raamatupidamisarvestus on seotud:
  
ettevõtte juhtimistegevusega
ei ole mingit seost juhtimisega
tegeleb ainult arvestusega
ükski eelpoolnimetatud vastus ei sobi

Tõene / Väär küsimus


Kahekordne raamatupidamise süsteem erineb ühekordsest raamatupidamise süsteemist

Tõene Väär

Arvelauda kasutati veel eelmise sajandi seitsmekümnendail aastail raamatupidamistes

Tõene Väär

Finantsanalüüsi on võimalik teha ilma raamatupidamisaruanneteta

Tõene Väär

Audiitor on sõltumatu ekspert väljaspool ettevõtet

Tõene Väär

Valitsus kontrollib ettevõtetelt maksude laekumist

Tõene Väär

Omanikke huvitab ettevõtte degevuse juures ainult saadav dividend

Tõene Väär

Majandusarvestus tähendab majandussündmuste registreerimist

Tõene Väär

Majandusinfot on vaja ettevõttesiseste otsuste vastuvõtmiseks

Tõene Väär

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License