Enesekontrolliks

Nüüdisaegse majandusarvestuse juured on:
XX sajandis
| |
XIV sajandis
| |
XIX sajandis
| |
IV sajandis
|
Esimese teadaolevalt kahekordset kirjendamist käsitleva raamatu andis välja:
Massari 1340. aastal
| |
Francesco di Marco Datini 1390. aastal
| |
Luca Pacioli 1494. aastal
| |
Rinerio Fini 1296. aastal
|
Arvelaud on pärit:
Venemaalt
| |
Indiast
| |
Ameerikast
| |
Hiinast
|
Majandusarvestuse süsteemi üks osa on:
sisekontroll
| |
finantskontroll
| |
audiitorkontroll
| |
ükski nimetatu ei sobi
|
Majansusarvestuse infotarbijateks võivad olla:
laenuandjad
| |
riik
| |
kliendid
| |
kõik eelpool nimetatud
|
Kuluarvestuse objektiks on:
kulude tegijad
| |
kulude eelarve
| |
kulude dokumenteerimine
| |
kulude kajastamine
|
Pearaamatu vorm esines:
Itaalia süsteemis
| |
Ameerika süsteemis
| |
Saksa süsteemis
| |
kõikides nimetatud süsteemides
|
Raamatupidamisarvestus on seotud:
ettevõtte juhtimistegevusega
| |
ei ole mingit seost juhtimisega
| |
tegeleb ainult arvestusega
| |
ükski eelpoolnimetatud vastus ei sobi
|

Kahekordne raamatupidamise süsteem erineb ühekordsest raamatupidamise süsteemist
Tõene Väär
Arvelauda kasutati veel eelmise sajandi seitsmekümnendail aastail raamatupidamistes
Tõene Väär
Finantsanalüüsi on võimalik teha ilma raamatupidamisaruanneteta
Tõene Väär
Audiitor on sõltumatu ekspert väljaspool ettevõtet
Tõene Väär
Valitsus kontrollib ettevõtetelt maksude laekumist
Tõene Väär
Omanikke huvitab ettevõtte degevuse juures ainult saadav dividend
Tõene Väär
Majandusarvestus tähendab majandussündmuste registreerimist
Tõene Väär
Majandusinfot on vaja ettevõttesiseste otsuste vastuvõtmiseks
Tõene Väär
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License