Iga päev viskavad inimesed minema suurtes kogustes jäätmeid, ent paljutki sellest, mis prügilatesse viiakse, saab uuesti kasutada. Taaskasutamisel säästetakse energiat, keskkonda ning loomade maailma.

Paljud kaubad, mida me ostame, alates joogipudelitest kuni ajalehtedeni, visatakse hiljem lihtsalt prügikasti, ent klaas, plastmass, metall ning paber on ju hinnatud toorained, mida võib ümber töödelda ning veelkord kasutada.

Enne, kui mistahes toodet taaskasutama saab hakata, tuleb seda eelnevalt piisavas koguses kokku koguda! Paljudes riikides on makulatuuri ning klaasi jaoks olemas konteinerid, et neid lihtsam koguda oleks.

Arvukad vabatahtlike organisatsioonid osalevad taaskasutatava tooraine kogumises ning müüvad selle hiljem töötlemisega tegelevatele firmadele.

1. Vanapaberi taaskasutamine

Vanapaberi (makulatuuri) taaskasutamiseks rakendatavad seadmed töötavad erinevate toormetüüpidega:

- ajalehepaberist saab toota vaid uut ajalehepaberit, kõva pappi või paksu halli värvusega tualettpaberit, aga ka tselluvilla;

- printeripaberist ja muust kõrgekvaliteedilisest paberist saab toota isegi õrna kirjapaberit.

Enne ümbertöötlemist makulatuur kõigepealt sorteeritakse, sest paberi pähe viskavad inimesed ära ka plastikaati, mis võib töötlemisprotsessi häirida. Esimne faas makulatuuri ümbertöötlemisel on selle purustamine seadmes, mis meenutab hiiglasuurt mikserit, seejärel lisatakse vett, eemaldatakse kõvad osad, näiteks niit, ning segatakse, kuni tekib tihke püdel mass. Järgmisena pressitakse saadud mass läbi peene sõela. Paberilt trükivärvi eemaldamiseks kasutatakse mõnikord kemikaale või suruõhku. Tekkinud mass surutakse läbi mitme sooja võlli, mis pressib sellest välja vee ning kuivatab ümbertöötluseks vajamineva paberaine.

Taaskasutatud paber ehk keskkonnasäästlik paber on hallikas ning näeb otsekui määrdunud välja, kuna kõiki trükivärvi jääke pole sellelt võimalik korralikult eemaldada. Kuna paberi valgendamiseks on vaja kasutada kemikaale, mis on omakorda keskkonnale kahjulikud, on viimastel aastatel ümbertöötlemise kaudu saadud paberi valgendamisest loobutud.

2. Klaasi taaskasutamine

Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile. Siin eemaldatakse pudelitelt sildid, magneti abil ka metallosad.

Seejärel purustatakse klaas ning segatakse muu toorme - liiva ja lubjaga.

Segu sulatatakse erilises ahjus ning niimoodi tekibki sulaklaas, mis valatakse vormidesse ja millest tehakse uusi pudeleid ning muid klaasesemeid.

3. Plastmasside taaskasutamine

Kõiki plaste saab ümber töötada mitut moodi: - vana plasti sulatatakse üles ja sellest saab teha uusi plastesemeid (nt varasemaga ühesugust toodangut); - kasutatakse tekstiilitööstuses jm kiudude tootmisel; - seda võib uustoormest saadud plasti või teiste polümeeridega segada või kasutada niisuguste asjade jaoks, mille suhtes erilisi nõudeid ei esitata, nt materjalimahukate müratõkkeseinte valmistamiseks; - vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali.

Pildil: pressitud pakendid ladustatud ümbertöötlemiseks AS Plastitehase õuel

PET pudeleid on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse ka pudelid värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. Helbeid kasutatakse PET kiud-materjalide tootmisel. Maailmas taaskasutatakse praegu 1,5 miljonit tonni PET jäätmeid aastas. Prognoositakse, et aastaks 2010 ületab ainuüksi Euroopas taaskasutav kogus miljoni tonni aastas.
PVC pudelitest saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu, jm.

Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Võib sisaldada kuni 10 % PVC. Saadakse süsvesinike segu, mida kasutatakse plastikute tootmisel. Kui PVC sisaldus on > 30 %, saadakse esmajärjekorras vesinikkloriidi, aga ka erinevaid süsvesinikke. Samas on see katsetusjärgus, mistõttu ei ole teada majanduslik ja keskkonnakaitseline tasuvus.

Valdav osa Eestis kogutud plastist (karastusjookide PET pudelid) pestakse, purustatakse ja saadud helvesmaterjal müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt. Teistest plastikmaterjalidest kogutakse Eestis ümbertöötlemiseks pakkekilet. Muude kiledega ei tegeleta, kuna materjalid on erinevad ja kogused väikesed.

4. Puidu taaskasutamine

Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Probleemi võivad tekitada puidu töötlemisel lisatud ained nagu liimvaigud, immutusained, jms.
Kuigi puitpakendid ise on hea näide puidujäätmete taaskasutamise võimalusest, on neid võimalik ka edasi taaskasutada. Veel näited kus materjali taaskasutada saab.

Puidujäätmeid saab:

- kasutada energia saamiseks, st kütteks;

- puitplaatide tootmiseks;

- purustada ja valmistada multši või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna.

Puidu taaskasutamise võimalustest Eestis on kõige perspektiivsem kogutud ja ohtlike lisanditeta puidust pakendijäätmete põletamine katlamajades koos muude puidujäätmetega (puukoor, puidutolm, saepuru, puidust ehitus-jäätmed jm). See eeldab teatud katlamajade spetsialiseerumist puidujäätmete põletamisele, kuna need jäätmed vajavad eeltöötlust (nt metalli ja muude materjalide eraldamine).

Puitjäätmete kompostimine eeldab suuri investeeringuid vastavatesse tehnoloogiatesse ja teeb selle taaskasutusvõimaluse väheperspektiivseks.