Tootmisettevõtete ja energiat tootvate ettevõtete osa keskkonna saastamisel on kogu maailmas suur.

Saastamise vältimine tootmisettevõtetes on selliste tehnoloogiliste protsesside, tegevuste, materjalide või toodete kasutamine, mis väldivad, vähendavad või hoiavad saastamist kindlates piirides.

Nende hulka võivad kuuluda taaskasutus, -töötlemine, tehnoloogilise protsessi muutmine, kontrollmehhanismid, ressursside efektiivne kasutamine ja materjalide asendamine. Saastamise ärahoidmisest saadava võimaliku kasu hulka kuuluvad kahjulike keskkonnamõjude vähenemine, efektiivsuse suurenemine ja madalamad tootmiskulud.

Kaubandus- ja logistikaettevõtted mõjutavad oma tegevusega keskkonda võrreldamatult vähem.

Hulgi- ja jaekaubanduses on ringlemas tohutul hulgal erinevaid pakendeid ja kaubaaluseid.

Tootmisettevõtetes valmistatav toodang pakitakse tavaliselt mitmekordselt jae-, hulgi ja logistikapakenditesse, mis jõuavad hulgiladudesse, kauplustesse ja kodumajapidamistesse.

Kui veopakendid jäävad maha peamiselt hulgiladudesse, siis kaubanduskeskustes tekib tohutul hulgal hulgipakendeid, pakkekilet ja kaubaaluseid.

Kodumajapidamistesse jõuab igapäevaselt tohututes kogustes jaepakendeid, mis satuvad lõpuks prügimägedele. Käesoleval ajal ollakse Eestis suutelised sorteerima ja suunama taaskasutusse ainult väikest osa olmejäätmetest.

NB! Kui tarneahela lülides tegutsevad ettevõtted ja kodumajapidamised ei pööra piisavalt tähelepanu pakendite ning pakkematerjalide sorteerimisele, sorteerituna hoiustamisele ja taaskasutusse suunamisele, on tegemist nii taastuvate kui ka taastumatute toorainete vastutustundetu raiskamisega, mis juhib pika perioodil jooksul ressursside lõppemise või vähenemiseni kriitilisele tasemele.

Kartongi- ja kilejäätmed on võimalik suunata ümbertöötlemisele ja taaskasutusele praktiliselt täielikult nii tootmises, kaubanduses kui ka kodumajapidamistes.

Ülisuurtes kogustes kulub kallihinnalist puitu kaubaaluste valmistamiseks. Tootmisettevõtted väljastavad suurema osa toodangust kaubandusele nn tööstuslikel või ühekordse kasutusega kaubaalustel, millest suur osa langeb pärast ühekordset kasutamist logistilises ahelas edasisest ringlusest välja ebapiisava kvaliteedi ja purunemise tõttu.

Keskkonnamõju on organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune ebasoodne või soodne muutus keskkonnas. Ettevõtetel on võimalik olukorra parandamiseks ressursside säästval kasutamisel ja kahjulike keskkonnamõjude vähendamisel palju ära teha. Selleks, et töö kannaks vilja, peab see olema eesmärgistatud ja süstemaatiline. Jutt on ettevõtte keskkonnatööst, millesse peaksid olema haaratud kõik töötajad.

Kaubandus- ja logistikaettevõtete keskkonnatöö toimub peamiselt läbi majanduslike juhtimismeetodite kasutamise ja kasutusringlussüsteemide arendamise.

Töös tuleb hoida juba rakendatud jäätmete sorteerimis-, kogumis-, veo- ja utiliseerimisele suunamise süsteemid.

Lisaks on vaja arendada uusi viise ja võimalusi jäätmete hulga vähendamiseks ja nende taaskasutatava osa suurendamiseks.

Ettevõtte keskkonnatöö üheks eesmärgiks on toetada koostööd tarnijate, allhankijate, klientide ja partneritega jätkuva parendamise põhimõtete järgi.

Viimastel aastatel räägitakse üha enam ettevõtete keskkonnaalasest konkurentsivõimest. Ettevõtte konkurentsivõime taseme määramiseks keskkonnatöö alal tuleb viia läbi erinevaid mõõtmisi ja võrdlusi. Keskkonnatöö ulatuse ja kvaliteedi mõõtmine ning hindamine pakuvad ettevõttele tööriista keskkonnamõjude ulatuse kindlaksmääramiseks logistilises ahelas ja enda võrdlemiseks sama valdkonna muude ettevõtetega. Keskkonnatöö raames koolitatakse ja informeeritakse töötajaid ning tehakse koostööd tarnijate, klientide ja partneritega.

Ettevõtte keskkonnatööle on vaja anda hinnang teatud ajavahemike möödudes. Hinnangu andmine võimaldab saada kasu läbi järgmiste aspektide:

• tekivad eeldused keskkonnamõjude vähendamiseks;
• keskkonnaalaste toimingute mõõtmine teeb võimalikuks enda võrdlemise konkurentidega;
• parimate tegutsemismudelite identifitseerimise ja rakendamisega on võimalik tõsta oluliselt keskkonnatöö taset;
• keskkonnatöö aspektide rõhutamine ja nendega arvestamine aitab kaasa tarnijate, klientide ja partnerite keskonnajuhtimissüsteemide juurutamisele ;
• tänu süsteemikindlale keskkonnatööle hõlbustub tulevikus kehtestatavate keskkonnanõuete ennustamine.

Keskkonnapoliitika on organisatsiooni poolt seoses selle üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku selle tegevusele ning keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamisele.

Ettevõtte keskkonnapoliitika peaks sisaldama kohustust parandada pidevalt keskkonnatööd ja järgida keskkonnaalaseid seadusi ning valitsuse määrusi. Keskkonnapoliitika põhjal määratletakse eesmärgid ja sihid keskkonnatöö parandamiseks ning koostatakse plaan nende sihtide saavutamiseks.

Ettevõtte keskkonnapoliitika peab:

• sobima ettevõtte tegevuse iseloomu ja keskkonnamõjudega;
• sisaldama pideva täiustamise ja saastamise ärahoidmise kohustust;
• sisaldama kohustust tegutseda vastavuses keskkonnaõigus- ja administratiivaktidega;
• olema raamistikuks keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamisel;
• olema dokumenteeritud ja edastatud kõigile töötajaile;
• olema kättesaadav üldsusele.

Süsteem on omavahel seotud või vastastikust mõju avaldavate elementide kogum.
Juhtimissüsteem on süsteem poliitika ja eesmärkide kindlaksmääramiseks ning nende eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni juhtimissüsteemi koosseisu võivad kuuluda eri juhtimissüsteemid, nagu kvaliteedijuhtimissüsteem, finantsjuhtimissüsteem ja keskkonnajuhtimissüsteem.