Kevadine suurpuhastus

iDevice ikoon Mida teha jäätmetega?
Kevad on koristamise aeg!

Prügi leiab nii tubadest kui ka õuest, paraku jagub seda ka teepervedele ja metsa alla. Eesti elanik "toodab" umbes 425 kg (2,6 m3) olmejäätmeid aastas. Kokku kuhjatuna saaksime sellest u 600 000 tonni kaaluva hunniku. Kui aga laoksime selle jäätmemäe ühemeetrise läbimõõduga vaalu, võiksime sellega "sillutada" 3000 kilomeetri pikkuse tee näiteks Tallinnast Brüsselisse ja sealt edasigi. Kuidas jäätmetest jagu saada?

Pakendid vii tagasi!

Koduste jäätmekonteinerite sisust moodustavad vähemalt kolmandiku pakendijäätmed.

Aga miks visata pakendid prügi hulka, mille äraveo eest tuleb maksta, kui need võib viia vastavasse konteinerisse või kauplusse täiesti tasuta.

Nii säästate raha, sest saate oma jäätmete jaoks muretseda väiksema konteineri, mille tühjendamine on odavam. Säästate ka keskkonda, sest pakendit saab pärast ümbertöötlemist taas kasutada.

Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Kui te ei tea, kus asub lähim pakendikonteiner, uurige seda linna- või vallavalitsusest.

Konteinerite asukohad saab teada ka kodulehtedelt  www.eto.ee; www.pakendiringlus.ee; www.tvo.ee

Enamasti on pakendijäätmete kogumiskohas eraldi konteinerid PABERILE JA PAPILE ning SEGAPAKENDILE. Mõnel pool on eraldi konteiner ka KLAASPAKENDILE. Kui seda pole, läheb klaaspakend segapakendikonteinerisse.

 

Praktiline harjutus!

Leia lähim pakendikonteiner! Selleks vajuta lingile ja sisesta andmed oma kodukoha kohta!


iDevice ikoon Prügikotiga poodi?
Enamik jäätmetest on töötlemise tulemusel igati kõlblik materjal alustamaks toorainena uut eluringi uute toodetena.

Juba 2004. aastal vastu võetud Pakendiseadus kohustab kokku koguma poole kaubaga müüdud pakenditest.

Pakendiseadus jagab pakendid kolme rühma:

  1. veopakendid, näiteks kaubaalused, rataskonteinerid jms;
  2. rühmapakendid, näiteks papist ja plastmassist pudelite-purkide alused, termokahanevast kilest pudelite ümbrised jms;
  3. müügipakendid, näiteks:
    • piima, leiva, rosinate, küpsiste, makaronide jm kilekotid;
    • mahla, veini jm kartongpakendid;
    • sinepi jm metalltuubid;
    • suppide, salatite, kastmete jm klaaspurgis;
    • šampoonide, puhastusvedelike jm plastpudelid.

Pakendiseadus puudutabki enim kolmandat pakendirühma, mis kuuluvad taaskasutusse andmisele elanikkonna poolt, kuna kahe esimese rühma kokkukogumine on suures osas korraldatud ettevõtete tasandil.

1. Teeni pakendiga raha!

Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti. Raha saab tagasi, kui viite pudelid/purgid kauplusse või tagasivõtupunkti.

Pandipakend on tagastamiskõlbulik, kui:

- etikett on nähtav, ribakood ja pandimärk on terved ja loetavad;

- klaaspakend on terve ja korgita;

- plastpakend ja metallpakend on äratuntavalt algse kujuga;

- pakendis ei ole prahti (sigaretid, korgid jne);

- pakend on tühi (ei pea olema pestud).

2. Mida panna pakendikonteinerisse?

PABER JA PAPP:

Pappkastid ja -karbid, paberkotid jm puhtad paberpakendid.

SEGAPAKEND:

Plastpakend:

jogurti- ja võitopsid, õli- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja -karbid jne.

 

 

Metallpakend:

toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid, konservikarbid ja -purgid jne.

 

 

 


Joogikartong jm kihilisest papist pakend:

kartongist piima- ja mahlapakendid.

KLAASPAKEND:

Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jne.

Mida pakendikonteinerisse ei panda?

- toidu- ja muid biojäätmeid;

- vanu riideid ja jalanõusid;

- aknaklaasi, keraamilisi ja klaasnõusid ning lambipirne;

- tühjendamata ja tugevalt määrdunud pakendeid;

- täidetud aerosoolipudeleid ja kemikaalide pakendeid.

NB! Pakendite kohta vaata ka: http://www.taaratark.ee/ ja http://www.eestipandipakend.ee/est/epp

Pildil: segapakendi kogumissüsteemi toimimine


« Eelmine | Järgmine »