Suhtlemine ja meeskonnatöö



Kuulamine






Aktiivne kuulamine

Eeldused:
  • sobiv aeg ja koht - mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks
  • avatud hoiak - ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika)
  • partnerisse eelarvamustevaba suhtumine - püüa võtta vestluspartnerit "puhta lehena"
  • tähelepanu ja keskendumine
  • huvi - mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu
  • tehnikate tundmine ja kohane kasutamine
  • kontakt
  • usaldus
  • võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu

Kuulamise tehnikad

Küsimuste esitamine
  • avatud küsimused - Kuidas? Milline? Mida? - annavad palju infot
  • suletud küsimused - Kas? Miks? - täpsustamine, annavad vähe infot
Jätkutehnikad

Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi
  • "Ukseavajad", kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata, nt tahad sa rääkida sellest, on sul muresid jmt
  • Julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine
  • Toetamine mhmh, ahah jne pauside ajal,
  • Kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
  • Paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt
  • Vaikne kuulamine. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine
  • Toetava kehakeele kasutamine
  • Sisemised kontaktioskused
Ümbersõnastamine
  • Parteri jutu omasõnadega kordamines
  • Näitamine, et mõistad partnerit
  • Kõneldust, seisunditest, olukorrast ühisele arusaamisele jõudmine
  • Aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale:
  • Sisu ümbersõnastamine - sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.
  • Tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust
  • Kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
  • Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ...; Te arvate siis, et ...

Vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine

Tee aegajalt kokkuvõtteid räägitust; tegeledes klientidega , korda kõne lõppedes üle, milles te kokku leppisite, et kontrollida, kas oled kõigest aru saanud ja kas kliendil pole rohkem soove. Võid kasutada kas- küsimusi täpsustamiseks.


Hea kuulaja

Hea kuulaja:
  • Toetab kõnelejat poosi, pilgu ja miimikaga
  • toetab ja julgustab sõnadega
  • esitab avatud küsimusi
  • kasutab õmbersõnastamist
  • teeb vahekokkuvõtteid
Hea kuulaja väldib:
  • moraliseerimist
  • ähvardamist
  • nõuandmist
  • õpetamist
  • alandamist
  • rahustamist, lohutamist
  • ülekiitmist
  • ülekuulamist


Kuulamise II MP3-fail

«  Kuulamine