Murretest laenamine

4. Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre). 20.sajandi algul tõid kirjakeelde rohkesti murdesõnu keelemehed Johannes Aavik ja Johannes Voldemar Veski.

Johannes Voldemar Veski Johannes Aaviku
arendas eelkõige oskussõnavara: nt majandus - jäätmed, kütus, lõiv, näit, vahendama; õigus - aeguma, orb; matemaatika - haar, jada, ulatuma, ühtima; füüsika - tahke, tahkuma; tehnika - kile, liigend; zooloogia - kulles, kõõlus jne. pakutud sõnad on: nt imal, jõhker, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, leebe, too, hajuma, kaikuma, lammutama, lebama, mainima, sebima, viipama, äsja, meeleldi jne.

J.V.Veski

 

J.Aavik

Vaata ka „Väikest murdesõnastikku“ http://www.eki.ee/dict/vms/.

iDevice ikoon Pane tähele

Kirjakeele ja murdesõnu:

  • õun - ubin
  • koer - peni
  • kukk - kikas
  • hunt - susi
  • ämber - pang
  • mänd - pedakas, pedajas
  • pärn - lõhmus
  • kask - kõiv
  • pohl - palukas
  • voodi - säng
  • allikas - läte
  • tuba - tare
  • nuga - väits
  • vaagen - liud
  • kallas - perv
  • uus - vastne
  • soe - lämmi
  • punane - verev
  • pesema - mõskma

 


« Eelmine | Järgmine »