Ka sotsiaalsed murded annavad uusi sõnu. Sotsiaalmurded on mingi ühiskonnarühmitise (nt õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide) kõnekeel, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse sõnu släng, argoo, žargoon ja erikeel. Kõige tuntum mõiste on släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad.

Eesti kirjakeel on võtnud omaks slängisõnu, nt pastakas, näts, limps, telekas.

Vahel võtab kirjakeel omaks slängi lühendeid ja loobub ajapikku pikkadest täiskujudest, nt info, labor, aku,

Kirjakeelt nõudvas tekstis tuleks slängisõnu vältida.

Vaata ka "Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut" http://www.eki.ee/dict/slang/.