2. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõnaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna. täpsustab, iseloomustab põhisõna (nt hamba

Liitsõnade liigitamine sõnaliikide alusel:

1. Liitnimisõnad: täiendsõna võib väljendada materjali või ainet (nt kivipõrand, leivatükk), tegevusala (nt ooperilaulja, silmaarst), sugulust (nt lapselaps, vennapoeg), tunnust või kuju (nt tükksuhkur, tekstülesanne), otstarvet (nt veoauto, riidekapp), liiki (teetass, majakatused) jne.

2. Liitomadussõnad: täiendsõna võib täpsustada värvivarjundit (nt heleroheline, hallikassinine), võrdlust (nt tuhkkuiv, kirsipunane), määra (nt läbimärg, imeilus, üliraske).

3. Liitarvsõnad: moodustavad sõnad -teist, -kümmend, -sada (nt viisteist, kakskümmend, kolmsada).

4. Liittegusõnad: kindla tähendusega liitsõnad, mille osi ei saa üksi tarvitada või mille osad üksikuna tähendavad midagi muud (nt abielluma, iseloomustama, pealkirjastama).

5. Liitmäärsõnad: moodustada saab mistahes sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, mis väljendab üht määrsõnalist mõistet, lahku kirjutades võib olla teine tähendus (nt vastuoksa, ülepea, sedaviisi).

 

3. Laenamise teel saadakse keelde uusi sõnu.

Laenamise teel saadud sõnad on:

1. Laensõnad on kohanenud eesti keele põlissõnade sarnaseks (nt rand, meri, aken, suhkur). Vaata laensõnadest lähemalt teema 1 alt.

2. Võõrsõnades on eesti keelele mitteomaseid tunnuseid (nt žilett, poliitika, fakt). Vaata võõrsõnadest lähemalt teema 3 alt.

3. Tsitaatsõnad on säilitanud originaalkeelele vastava häälduse ja kirjapildi (nt show, hot dog, cappuccino). Vaata tsitaatsõnadest lähemalt teema 3 alt.

Eesti keele sõnavaras on palju laenude kihte erinevatest keeltest. Tänapäeval on kõige suurem mõju soome ja inglise keelel.