Etiketinõustaja Maaja Kallasti sõnul algab etikett kodusest kasvatusest ja väärikusest. Eesti seltskonnaüritusi ilmestab tema hinnangul eputamine ja Ameerika mõjutused, kus säravaid riideid ei osata välja kanda, peenutsetakse ja klassikaline etikett unustatakse. Võrdluseks toob aastaid seltskonnainimesi nõustanud Kallast Inglismaa, kus kehtib ütlus, et fraki õige kandmine eeldab seitsme põlvkonna vältel harjutamist.

Klassika ei vea kunagi alt

Saades kutse pidulikule üritusele, lähtu riietuse valikul alati kutsele märgitud stiilist. Kuna kutsuja on pidanud oluliseks riietumisnõude äramärkimist, peab seda ka austama. Nii ei saa vahetada frakki igapäeva ülikonna vastu ja vastupidi. Küll võib asendada fraki musta ülikonnaga, mis peaks olema siis just must, mitte aga tumehall. Smokingu asemel võib meesterahvas kanda ka tumedat ülikonda, aga viimast ei sobi omakorda millegagi vahetada. Tumeda ülikonna all peetakse silmas kas tumehalli või tumesinist ülikonda, soovitav on klassikaline tumesinine, sest hall teeb mehe sageli paksemaks.

Naisterahvas lähtub oma riietuse valikul samuti kutsel märgitud stiilist. Kui fraki juurde kuulub suur õhtukleit, siis smokingu juurde väike õhtukleit. Eristuvad need kaks omavahel pidulikkuse ja keerukuse astme poolest. Suur õhtukleit on valmistatud hinnalisest kangast ja on avara dekolteega, mille juurde kuulub kas keep või pidulik sall. Väike õhtukleit on lihtsama tegumoega ja tavaliselt varrukatega. Kui stiiliks on märgitud aga näiteks tume ülikond, sobib daamil kasutada hoopis kostüümi.