Mida tegid vanad eestlased?
Vanade eestlase kohta ei oska me kosta
midagi, aga eelmise sajandi alguses välditi taoliseid asesõnu ning
kasutati täisnime või tiitleid: "Mida preili soovib?", "Kas härra
Johannes on valmis dokumendile alla kirjutama?" Paraku eeldas taoline
lähenemine personaalset suhtlemist, mis näiteks ajakirjanduse puhul
tavaliselt võimatuks ostutus. Sestap hakkas pisitasa levima ka Teie
vorm. Nõukogude võim tegi selle küsimusega kohe selge soti - vene keeles
nagu ka enamustes Euroopa keeltes tähendab Teie vorm lugupidavat
lähenemist. Ühes sellega tekkisid ka reeglid: kui võõrad inimesed
omavahel Sina vormi kasutasid, siis viitas see sellele, et nad ei väärtusta
teineteist. Alternatiiviks oli siinkohas see, et nad suhtlesid omavahel
kui võrdsed, et tunnevad tungivat vajadust suhet süvendada. Tänu sellele
oli inimese sinatamine kõndimine libedal jääl: ühest küljest oli see
familiaarne ja usaldav, teisest küljest alandav või pugejalik (sõltuvalt
kontekstist). Teie oli seevastu suhteliselt ohutum pöördumise viis, mis
muutus negatiivseks ainult siis kui üks osapooltest hakkas ühel või
teisel põhjusel seda kasutama sina vormi asemel.