Kaubanduse tekkimine
Loe ja jäta meelde
Kaubanduse tekkimine
Kaubanduslugu ehk kaubanduse ajalugu näitab kuidas kaubavahetus inimkonna ajaloos aegade jooksul on kujunenud ja kuidas see on mõjutanud nende piirkondade arengut üldse. Kaubandus on olnud aegade jooksul tähtsaimaks kultuuriarengut mõjutavaks teguriks. Piirkondades kus tekkisid esimesed kaubavahetuslikud suhted, hakkas arenema kaubandus ja seal on ka vanimad kultuuri asukohad.
Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku.
Kaubanduse ajalugu on kauplemist käsitlev majandusajaloo osa. Majandus kui abstraktsem mõiste võeti kasutusele hiljem. Kaugemas minevikus käsitleti kogu majandust kaubandusena ja samatähenduslikuna.
Kaupade otsese vahetuse arenguastmed
|
Aste |
Ajajärk, lühiiseloomustus |
|||
|
1. Vahetuse alged |
Ürgkogukondlikus ühiskonnas K - K ( vahetus kaup - kauba vastu) Tegemist oli primitiivsete vahetuse algetega
|
|||
|
2.Juhuslik vahetus
|
Juhuslikkust põhjustas: sugukondade omavaheliste kohtumiste juhuslikkus ning vahetatavate hüviste juhuslikkus ja valikute ühekülgsus. Vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. Üksikute töösaaduste väärtus väljendus juhuslikult mingis teises kaubas. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks
|
|||
|
3.Regulaarsem vahetus
|
Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks ( nii toidu- kui toorained), tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Kaup- ekvivalentideks olid - teravili, nahad, kariloomad, hiljem metallid- algul vask, hõbe ning lõpuks kuld st. Olid olemas pidevat vahetusväärtust omavad kaubad. Kujunes välja üldine vahetusvahend - raha. Arenenud kaubavahetus on tööproduktide vahetus raha vahendusel. K - R - K. See võis jaguneda kaheks iseseisvaks aktiks R -K ( raha-kaup ) ostuks ja edasi . K- R ( kaup-raha) so. müügiks.
Regulaarse vahetuse tekkimist ja arengut on
mõjustanud neli põhitegurit: tööjaotuse olemasolu, tootlike jõudude arengutase,
töövahendi ja toodangu omandamise viis, vahetusväärtuse olemasolu.Raha kasutuselevõtt viis uuele
arenguastmele, regulaarse vahetuse
tekkele. See toimus siis, kui hakati tootma müümiseks, kui kohaliku turu
arengut hoogustas käsitööliste ja põllumeeste vaheline kauplemine.
|
|||
|
4.Regulaarne vahetus, vahetuse paratamatus
|
Isikliku omandi teke lõi eelduse vahetuse arenemiseks ka sugukonna üksikute liikmete vahel. Käsitöö eraldus põllutööst. Käsitöösaadused olid algusest peale mõeldud mitte ainult isiklike vajaduste rahuldamiseks, vaid olid suures osas määratud realiseerimiseks. Vahetus muutus paratamatuks tööjaotuse süvenemise tõttu. Tekkisid tootmise ülejäägid.See lõi võimaluse kaubanduslikuks tegevuseks, maa ja linnade arenemiseks ning kaupmeeskonna tekkimiseks.
|
Jäta meelde
Kaubandus tekkis alles siis, kui üheskoos esinesid kõik
järgmised tingimused:
1) Vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks
tööjaotuse süvenemise tõttu.
2) Tootmise maht ületas tootjate endi vajadusi
ning tekkisid ülejäägid, mida võis müüa.
3) Hakati tootma müümiseks ja tundmatule (mitte
kindlalt teadaolevale) tarbijale.
4) Tekkis eraomand (töövahend ja toodang kuulus
tootjale), mille vormi vahetus sai toimuda vaid ostu-müügi kaudu.
5) Kujunes välja üldine vahetusväärtus - raha.
6) Tekkisid linnad ja kujunes välja kaupmeeste kiht tänu tootmise mitmekesistamisele, vajaduste
diferentseerumisele ja turu mahu laienemisele.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License