1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Sisekaubanduse vallas oli ülesandeks:
 

• hoolitseda korraliku äriajamise eest,
• töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid,
• võidelda kõlvatute ja lubamatute ärivõtete vastu,
• lahendada äriteenistusse puudutavaid küsimusi, koordineerida äritegevust,
• arendada kaubandus- ja tööstusringkondade vahelist koostööd,
• propageerida kodumaist toodangut,
• jälgida Eesti alal tegutsevate välismaalaste tegevust,
• luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega.

Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 .a. sai organisatsioon endale uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega.

19. sajandi 30-ndate aastate stiilis kauplus ETK Ühiskaubandusemuuseumis

Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid:

• või, sealiha, kanamunad, kartul,
• metsamaterjal, tselluloos, paber
• tekstiilikaubad
• lina, tuletikud, klaas
• Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust.

1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja.

Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad:

• kivisüsi, kunstväetised, petrooleum
• raud, teras
• tekstiilikaubad
• masinad, autod
• teravili
• puuvill, kemikaalid.

Kaubandusvõrk oli killustunud - enamus oli toidu-, sega- ja pudukauplusi.. 1933.a. läbiviidud majandusloenduse andmeil oli ligi 10 tuhat hulgi- ja jaekaubanduse eraettevõtet, neist maal 1,9 tuhat. Eesti tarbijate Keskühistule (ETK) kuulus 1200 kauplust, mille käive moodustas 22 % üldisest jaekäibest.