Lähi-ja kaugkeskkond

 

Ärikeskkond jagatakse kaugkeskkonnaks ja lähikeskkonnaks.

Kaugkeskkonna uuring käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid ja/või varustajad.

Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna definitsioonist äriidees.

Kaugkeskkonda mõjutavad tegurid jagatakse omakorda viide gruppi:

  • majanduslikud faktorid
  • sotsiaalsed faktorid
  • poliitilised faktorid
  • tehnoloogilised faktorid
  • ökoloogilised faktorid.

Ettevõte valib vastavalt oma äriideele välja enda jaoks kõige olulisemad tegurid. Uurimisel ja analüüsimisel pööratakse tähelepanu sellistele teguritele, mille muutumine tulevikus antud ettevõtte äritegevusele kõige kriitilisemat mõju avaldavad.

Majanduslikud faktorid on näiteks krediidi (laenu) saamise võimalikkus ja lihtsus, tarbijatele jääv vaba raha hulk, inflatsioon, rahvusliku kogutoodang elaniku kohta ja selle kasv, sissetulekute erinevus, tööhõive ja töötus. Oluline on jälgida, kuidas inimesed reageerivad majanduses toimuvatele muutustele. Võetakse laene rohkem või otsustatakse tulevikku silmas pidades pigem säästa ja tarbimist vähendada. Sellised muutused mõjutavad paljude ettevõtjate tegevust. Näiteks kui laene on lihtne saada ja neid võetakse eesmärgiga osta eluase, mõjutab see muutus ehitustegevust, remondiga seotud ettevõtteid, mööblitööstust jne.

Poliitilised faktorid on näiteks muutused seadustes, maksumäärades, valitsuse suhtumises monopolidesse, eksporti, importi, keskkonnakaitsesse, jne, aga ka rahvusvahelised suhted, korruptsioon jms. Näiteks kui maksumäärad vähenevad ( Eestis 2007 aastal oli tulumaks 22% ja 2008 aastal on see 21% ja järgmistel aastatel väheneb jätkuvalt) võimaldab see inimestel rohkem tarbida. Kui karmistatakse seadusi , mis puudutab keskkonda (näiteks jäätmemajanduses jäätmete sorteerimise vajadus) mõjutab see kõiki ettevõtteid ja ka tarbijaid.

Tehnoloogilised faktorid on seotud uute tehnoloogiate kasutamisele võtmisega. Valmisolek tehnoloogilistele muutustele loob konkurentsieelise, kuid nõuab suuri investeeringuid.

Ökoloogilised faktorid on muutused looduskeskkonnas ja keskkonnakaitset puudutavates seadustes samas ka suhtumises keskkonnakaitsesse. Näiteks riigid teevad koostööd looduskeskkonna jälgimiseks ja säilitamiseks. Karmistatakse seadusi ja soodustatakse loodushoidu.

Sotsiaalsed faktorid on näiteks demograafiline (rahvastiku) seisund, religioossed iseärasused, eetilised tõekspidamised, survegruppide tegevus, olukord tööjõuturul jne. Oluline on jälgida, kuidas ja millised muutused toimuvad rahvastikus . Näiteks suureneb sündivus, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis muutub või tekib palju töötuid.

Väliskeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte kaugemaid eesmärke. Mõned tegurid nagu näiteks rahvastiku muutused on väga pikaajalised, kuid seadused võivad muutuda kiiresti.

Ettevõtjad peavad jälgima oma tegevusala mõjutavaid muutusi, et neile muutustele õigeaegselt reageerida.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License