Laotarkvara valimine: Määrake uue tarkvara abil lahendatavad ärieesmärgid. Analüüsides oma äritegevust ning tarkvarade funktsionaalsust, võite sageli leida, et teie ärile tuleks kasuks muudatused. Määrake süsteemi kasutajad ja vajalike seadmete hulk, nii leiate varakult võimalikud riistvaraprobleemid, mida võib enne juurutamist lahendada. Nii hoiate kokku üldkulusid ja vähendate riske. Olge ettevaatlik tarkvaramüüjate suhtes, kes püüavad teid veenda äritoimingute tarkvaraga sobitama. Pidage meeles, et tarkvaralahendus on ainult siis väärtuslik, kui vastab teie ärivajadusele. Mõelge, kas on otstarbekas tarkvara, mille tõttu peate tegema suuri ümberkorraldusi, kuna muutused on enamasti kulukad, riskantsed ning aeganõudvad. Ärge eeldage, et tarkvaral on mingid funktsioonid, mida peate elementaarseks. Tehke kindlaks, et teie arusaamine vajalikest funktsioonidest kattub tarkvaramüüja arusaamisega sellest.

Nõudke dokumenti, millel kirjas tarkvara funktsioonid, tööprotsessi nõuded ning ärieesmärgid.

EstW poolsed soovitused:

• Uurige kes pakub tarkvarale Eestis tuge. On olnud olukordi, kus tarkvara on hea ja kallis, kuid vastav tugi Eestis puudub. Seega on suur oht, et juurutamine on kallis ja kui süsteemi on vaja hooldada või tuge pakkuda osutub see kulukaks.
• Uurige kas süsteemi saab ennem mingil määral testida/katsetada.
• Uurige, kas süsteem ühildub ettevõttes kasutusel oleva tarkvaraga (nt majandustarkvara)
• Tehke kindlaks, kas soovid töötada nn online või sobib sulle lahendus, kus andmed edastatakse käsiterminalist süsteemi teatud ajavahemikul.
• Tehke kindlaks, kas tarkvara on paindlik või jäik, ehk kas saate seda kohandada vastavalt vajadusel. (lisada mooduleid ehk mugavdada tarkvara vastavalt protsesside muutumisele).

Laotarkvara valikul tuleb jälgida ka seda, et tarkvaral oleksid allpool nimetatud funktsioonid:

a) Komplekteerimisviisid. Laotarkvararasüsteemid ei pruugi toetada erinevaid komplekteerimisviise (üks tellimus korraga, rühmkomplekteerimine, tsoonkomplekteerimine, jne)

b) Toimingute ühendamine. Laotarkvara võiks toetada ka toimingute ühendamist, näiteks samaaegset hoiukohale viimist ning komplekteerimist. Niisugust võimalust kasutatakse peamiselt täis kaubaalustega töötamisel, kus tõstukijuht viib järgmist kaubaalust ära tooma minnes, samal ajal teise kaubaaluse hoiustamiskohale. Suurtes ladudes võib seesugune toimingute ühendamine tunduvalt vähendada sõiduaega, suurendades tootlikkust ning vähendades tõstukite kulumist ja energia tarbimist.

c) Automaatne andmekogumine (ingl automated data collection, ADC). Sageli juurutatakse laotarkvarasüsteemiga samal ajal ka automaatne andmekogumissüsteem (tavaliselt raadiosagedusel töötavate kantavate terminalidega, millel on vöötkoodiskännerid). Nii tasubki üldjuhul laotarkvara ning ADC-süsteemi valik teha korraga, et mitte pärast avastada kahe süsteemi kokkusobimatust.

d) Ühilduvus kaupade käsitlemise automaatseadmetega. Kui kavatsetakse kasutusele võtta kaupade käsitlemise automaatseadmeid (nt karusellid, automaatsed hoiustamis- ja otsinguseadmed - ingl automatic storage and retrieval system, ASRS, automaatselt juhitavad veokid - ingl automated guided vechiles, AGVS, valgusvalikusüsteemid - ingl pick-to-light systems või sorteerimissüsteemid), siis tuleb seda kindlasti kaaluda laotarkvara väljavalimise käigus. Selliseid automaatseadmed moodustavad tavaliselt põhiosa laovarustusest ning on kindel, et seadmete valik mõjutab tugevasti laotarkvara valikut. Nagu automaatse andmekogumise puhul, tuleb ka laotarkvara valimisel teha tihedat koostööd seadmete tootja(te)ga (seadmete maaletoojatega).

e) Ristlaadimine (ingl cross docking). Ristlaadimise käigus laaditakse kaubad või materjalid sissetulevast autost või vagunist kohe ümber väljaminevale autole või vagunile, nii kaob vajadus vahepealese ladustamise järele. Tegelikkuses esineb puhast ristlaadimist väga harva, enamiku ristlaadimiste käigus on siiski vaja suuri platse, kus saabunud kaubad sorteeritakse, ühitatakse ja ladustatakse, kuni väljaminev saadetis on komplekteeritud.

f) Pakkekasti komplekteerimine (ingl pick-to-carton). Kaubapakkide ekspediitoritele on oluline, et tarkvara toetaks kastipakkimise loogikat. See aitab pakkekastid välja valida mõõtmete ja kaalu järgi enne tellimuse komplekteerimist. Kaubad valitakse välja ja pannakse pakkekasti. Kui kaupade komplekteerimine on lõpetatud, siis pannakse pakkekastile puit ümber ja pitseeritakse. Nii jäetakse vahele tavapärane pakkimisoperatsioon. See viis töötab kõige paremini, kui komplekteeritakse või pakitakse tooteid, millel on sarnased mõõtmed ja kaal. Protsessis kus on tegemist erisuguste toodetega, on seda viisi väga raske panna tõusalt toimima. (Tänaseks on WMS komplekteerimise moodulid juba nii paindlikud, et see ei valmista probleeme enam. St saab komplekteerida nii kasti, tk, kg, rulli jne ehk mida vaid vaja).

g) Sobitamine (ingl slotting). Sobitamine kirjeldab tegevusi, mis on seotud toodete optimaalse paigutamisega vabadele kohtadele laos. On olemas tarkvaralahendusi, mis on välja töötatud just sobitamiseks ja paljudel laotarkvaradel on sobitusfunktsioon. Sobitamistarkvara kasutab parima koha leidmiseks tootele selle ringluskiirust (komplekteerimistihedust), mahtu ning toote esikülje miinimumsuurust.

h) Välilao haldamine (ingl yard management). Välilao haldamine on funktsioon, mille eesmärk on laohoovi pargitud treilerite sisu või ka lihtsalt tühjade treilerite haldamine. Välilao haldamine on üldiselt seotud ristlaadimisega ja võib tähendada nii saabunud kui ka lahkuvate treilerite haldamist. Mõned laotarkvarafirmad pakuvad just välilao haldamisega seotud vajadusi - näiteks on võimalik iga treiler üksiku hoiustamiskohana laotarkvaras arvele võtta.

i) Tööjõu monitooring ja mahtude planeerimine (ingl labor tracking/capacity planning). Osal laotarkvaradel on funktsioon, mis annab ülevaate töötajate jõudlusest ja võimaldab planeerida töömahtusid. Praktikas käib see nii, et tuleb kindlaks määrata normtöötunnid (tavaliselt tõstuki kohta) mingi kindla töölõigu sooritamiseks ning planeerida töö-ja masinatunnid vahetuse jooksul. Laotarkvara kasutab seda infot töövõimsuse ja -koormuse kindlaks määramisel. Tootmises on tööjõudluse planeerimist kasutatud aastakümneid ja see on andnud erinevaid tulemusi. Kuid laotarkvarasüsteem ei pea olema tingimata see tarkvara, mis töömahte planeerib, sest sageli on see funktsioon olemas ettevõtte majandusinfosüsteemis. Samas on tähtis töötajate panuse hindamine. Enamik laotarkvarasid säilitab küllalt infot, et teha aruandeid töötajate tulemuslikkuse kohta. Kuna tulemuslikkust mõõdetakse ettevõttes erinevalt, on ilmselt tarvis teha muudatusi vastavatl firma spetsiifikale.

j) Kas saab kasutada interneti kaudu? Enamikku paremaid laotarkvarasüsteeme kasutatakse internetibrauseri kaugu. Brauseripõhised, veebipõhised ja e-laotarkvarad on uued mõisted, mis võivad tähendada eri asju. Kindlasti on sellistel funktsioonidel ilmselged eelised kolmanda osapoolena tegutsevate (3PL) logistikafirmade puhul, ja tundub, et see on suund, kuhu suurem osa tarkvarasid lähiaastatel liigub.

k) Ühildumine raamatupidamise- ja majandusinfosüsteemidega. Kui laotarkvara tarnija ei ole juba teinud eriotstarbelist liidest laotarkvaraprogrammi kliendi raamatupidamise- ja majandusinfosüsteemiga ühildamiseks, võib juhtuda, et ettevõte peab siinkohal kulutama suuri summasid programmeerimistegevusele. Kuigi loodetakse, et integratsiooniprobleemid on ühel päeval maagiliselt lahendatud standarditud liideste tõttu, ei ole see aeg veel kätte jõudnud. Hea, kui tarkvarade integreerija oleks varem kellelegi teisele ühildanud laotarkvara, mida tahetakse kasutusele võtta juba olemasoleva majandustarkvaraga. Kuna see pole alati võimalik, võiks integreerija olla vähemalt sügavuti tuttav ühega nendest süsteemidest.

Allikas: www.inventoryops.com

Dave Piasecki artikli põhjal