Juuksed olid naise au ja uhkus, ehkki olid kohutavas seisukorras (lokitangidega kõrvetatud, ei lõigatud kunagi va. tõsise haiguse korral). Prantsuse juuksur Marcel Grateau laineline soeng- naiseks pühitsemise rituaaliks, millel oli sageli mitu vaheastet. Juuste värvimine oli vastuvõtmatu kuid mõned üksikud tegid seda ikkagi. Halli juust, iseäranis enneaegset, peeti väga veetlevaks, sest usuti, et see teeb naise välimuse nooremaks ja leebemaks. Õhtu jaoks olid väga populaarsed juuksepuudrid ja ka kleebitud ihutäpid. Kindla vahemaa tagant üle kogu pea tehtuna lokid, juuksed jätsid muaree või lainelise siidiriide mulje- oli populaarne ja moes kuni 1930. aastani. Lokkis juustega naised olevat hea iseloomuga, sirgete juustega tütarlapsed aga häbelikud või kohmakad. Blondid kandsid oma lokke teisti kui tumeda pealised. Jõudmine ikka, mil juukseid tohtis üles panna, oli neiule Kümnendi alguses eelistas mood peadligi hoidvat krussis juustega väikest soengut. See muutus vähehaaval kohevamaks, jättis näo vabaks ning lopsakas üldmulje muutis kaela näiliselt pikemaks, hapramaks ja jõuetumaks raskust kanda.