Korsett lükkas rinna üles- ja ettepoole, rinnakorvi samal ajal lamedaks muljudes ja tahapoole surudes takistas naist füüsiliselt tegutsemast; ja isegi kaelused olid jäigad, et lõuga üles suruda - naine pidi välja nägema kahvatu ja närbunud. Rind oli kopsakas pugu, päris tihti korseti külge õmmeldud rüüsidega tugevalt polsterdatud või isegi õhuga täidetud. Päevastel rõivastel olid kõrged kinnised kaelused ja lambakintsu meenutavad puhvarukad, kümnendi keskel muutus varrukas nii tohutuks, et vajus lõssi. Allpool tasakaalustasid seda rohked alusseelikud ja ülaosaga analoogiline, vaalaluudest tugedega polsterdus tagumikul. Ning et korseti tekitatud puusakumerus välja joonistuks, muutus seelik kitsamaks, tagant aga pikemaks. Korsetist loobumine tähendas "enda käest laskmist", sellest tohiti loobuda raseduse viimastel kuudel, mil isegi kodus ei tohtinud teiste silmade alla sattuda. Ilmusid rätsepakostüümid, meeldisid eriti iseseisvatele naistele, kes tegelesid heategevusliku ühiskondliku tegevusega.- töölisneiud ja kolledžineiud. Ka pluusid ja seelikud olid üpris tavalised, osaliselt tänu Gibsoni tüdrukule- moeillustraator Charles Dana Gibsoni 1890. aastal loodud tegelasele- šinjooniks kuhjatud või suure kübara alla pistetud juuste, tärgeldatud pluusi ja laienetava seelikuga esindas moe kõige trendikamat suunda.

Tol ajal eelistati veidi "kopsakamaid", kõhna naist peeti tusaseks ja armetuks, kurvilised olid soositud abielukandidaadid- neid peeti leebeloomulisteks ja heatujulisteks.