Eeskuju hakati võtma meestemoest. Titus -stiilist, mis arenes coiffure -soenguks -eespoolsed juuksed kammiti hoolikalt külgedele ja lokiti. Tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Niisuguse soenguga kanti tavaliselt turbani. Umbes 1806a hakati soengut kaunistama püsti soengusse torgatud jaanalinnusulega. Soengute kaunistusks käsutati ka pärlikeesid, kuldnooli ja lillevanikuid. Sageli sõlmiti juustesse siidpael. Soengut toetati kammide, pannalde ja diadeemidega. Kõrvade ümber ja laubal olid väikesed kiharad, mis pehmendasid soengusoengu jäika ilmet.