Erariietus lihtsustus ja sageli oli selles tunda sõjaväevormi mõjusid. Samal ajal suurenes vormiriietuse osatähtsus. Paljudes ametiasutustes muutus vormi kandmine kohustuslikuks, ametivormid sarnanesid sageli sõjaväevormiga. Sellega tõsteti ametiisikud ja sõjaväelased eriti esile.

Uues ühiskonnas olid peamiseks sissetulekuallikateks tööstus, kaubandus ja pangandus. Juhtivale köhale asusid nn asjalikud inimesed, seoses sellega muutus ka rõivastus asjalikumaks. Eelistama hakati villaseid kangaid. Põhikoht meeste garderoobis kuulus frakile, seda kanti nii igapäevase riietusena kui ka jalutuskäikudel ja ratsasõitudel. Fraki all kanti kaherealist vesti. Vahel kanti kahte erinevat värvi vesti korraga. Fraki hõlmad olid eest diagonaalselt ära lõigatud jättes sellega vesti ühe tolli võrra paistma. Frakk oli kõrge krae ja revääridega, varrukad olid avarad ja liibusid randmele. Vöökohalt oli frakk liibuv. Igapäevase rõivastuse juurde kanti pikki pükse, neid kinnitati kanna alt, et püksisäär sirge püsiks. Tumeda fraki juurde kanti vahel heledaid pükse ja teisest riidest vesti.

Napoleon I õukonnas kanti piduliku rõivastusena frakki, mille hõlmad olid igapäevasest laiemad, fraki seljaosal olid sügavad voldid ja püstkrae. Piduliku rõivastuse juurde kuulusid põlvpüksid, valged siidisukad, madala kontsaga, pandlaga kingad, mõõk ja kindad.

Fraki ja vesti all kanti allapööratud kraega särki ja kaelasidet.