Rooma riigis vabana sündinud kodanike esindusrõivas tooga tuli moodi umbes 6. sajandil e.Kr. sajandite jooksul tooga kandmisviis, suurus ja kuju muutusid, aga alati näitas ta kandja sotsiaalset kuuluvust.
Drapeerimisviisi võis ka muuta mõne erilise sündmuse puhul. Näiteks tõsteti tooga serv üle pea, kaetud peaga võeti osa religioossetest või leina sündmustest (toga pulla). Kõige suursugusem oli kuldtikandiga purpur tooga (tooga picta), mida võisid kanda triumfaatorid: võidukad väejuhid ja keisrid.

Kuula ka raadiosaadet(umbes 20-25 minutit) Klassika raadiost all olevalt ligilt http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=899523&lang=  ja tee saatest lühikokkuvõte

Vana Rooma naiste kostüüm 8 saj. e.Kr. - 476 p.Kr. Kangas ja värv eristasid meeste ja naiste rõivast kõige enam.

Naiste rõivaid tehti peenematest ja kallimatest materjalidest, värvitoonideks olid sügavsinine, kollane, punane, mereroheline ja roosa. Alusrõivaks oli tuunika, mille peal kanti stoolat, mis oli tuunikast avaram, laiade varrukatega ja ulatus pahkluuni. Stoola oli alati värviline ja kaunistatud kantide või tikanditega.
Patriitsitaride jalanõud olid tavaliselt rikkalikult kaunistatud pärltikandi ja kuldkantidega ning lõhnastatud. Ohtralt kasutati Rooma riigis parfüüme, kosmeetikume ja ihuhooldusvahendeid.
Näiteks valge alusmeik koosnes: tinavalgest, meest ja rasvast. Veidi roosakama tooni saamiseks lisati segule ookrit, salpeetrivahtu või veini setet.