Kreeka rõivastus

iDevice ikoon
Kreeka naised olid võluvad: 150- 160 cm pikad, poisikeselikult saledad, kitsaste puusade ja ilusa rühiga. Nad püüdsid igati saavutada heledat nahavärvust. Juuksed olid loomulikult tumedad ja neidki püüti pleegitada.
Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese hingeline ilu olema kooskõlas välise iluga, harmoonilise kehaga. Selle saavutamiseks tuli hoolitseda oma keha eest, mida õpetasid nn kosmeedid.
Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet.
Linane riie oli pleegitatud, villane tavaliselt värvitud. Peale sissekootud ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil.

iDevice ikoon Pildigalerii
Näita Suursugused naised. Vana-kreeka pilti
Suursugused naised. Vana-kreeka
Näita  pilti
 
iDevice ikoon KUULA!

Kreeka kunst klassikalisel perioodil

Kreeka, inimkonna kultuuri häll, on mõjutanud enda traditsioonide kaudu maailma rahvaid aastasadu. Ilme Rätsep võtab vaatluse alla Kreeka kunsti klassikalisel perioodil 500 - 300 aastat eKr. Pärast seda, kui Ateena oli tagasi tõrjunud pärslaste sissetungi jõudis kreeka kunst oma arengu haripunkti. Ateena pühal künkal akropolil ehitati uuesti üles templid, nüüd juba marmorist. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer 8 x 17 sambaga. Templi algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlaste pidulik rongkäik oma jumalatele austust avaldamas. Iga figuur on oma liikumises kordumatu ja omanäoline, samal ajal üldistatud ja idealiseeritud.