Naiste rõivastus koosnes järgmistest osadest: tuunika, stoola, palla ja paenula.

Kõige tähtsamaks rõivaesemeks oli tuunika. See oli nii töö-, kodu kui ka alusrõivas. Tuunika koosnes tavaliselt kahest kokku õmmeldud riidetükist. Varrukatega tuunika oli T-kujulise lõikega, varrukad ja pihaosa olid ühes tükis. Varrukateta tuunikal lõigati käeavad välja. Varasemal perioodil oli tuunika villane, hiljem linane, siis puuvillane või siidist.

Stoolat kandsid rikkamad roomlannad tuunika peal. Selle lõige sarnanes tuunika lõikele. Stoolat kanti ilma vööta, sel juhul seoti üks vöö puusadele, teine rindade alla. Mõnikord oli stoola kreeka kitooni lõikega, õlgadel ja kätel kinnitatud fibulatega reaga. Väga oluline oli rikkalik voldistik, kasutati hästilangevaid materjale.

Tuunika all kandsid roomlannad rinnahoidja eelkäijat ja niudevööd.

Palla oli ülirõivas ja sarnanes kreeka himationiga, kuid ta valmistatud Õhukesest materjalist. Palla ümbermähkimine oli keeruline ja rikkad roomlannasid aitasid selles orjad. Pärast ümbermähkimist kinnitati palla õlgadelt fibulatega.

Paenulat hakati palla asemel kandma hiljem. Paenula valmistati tihedast villasest riidest. Enamasti oli ta ilma esikinniseta, keskele jäeti peaava, küljed olid natuke lühemad, et käsi saaks vabalt liigutada. Tihti tehti paenulale kapuuts, siis oli esiosal fibulaga kinnitatav kinnis.

Rikkad roomlannad kandsid kirkaid ja tugevates värvitoonides rõivaid. Põhilisteks värvideks olid valge ja koorekarva beež. Väga soositud olid ka punane, purpurpunane, meresinine ja roheline. Alamkihtide rõivastuses kasutati põhiliselt pleegitamata ja tumedatoonilisi materjale. Alates teisest sajandist pKr kuulusid elegantse naise tualeti juurde siidsall-pearätt, kuumade ilmadega lehvik ja päikesevari.