Sideained

Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Üldjoontes jagunevad sideained mineraalseteks ehk ehitussideaineteks (lubi, kips) ja orgaanilisteks sideaineteks (vaik, liim, värnits).
Sideaineid viimistlusmaterjalide puhul võime nimetada kiletekitajateks.
Kiletekitajad on ained, mis vedelal kujul pinnale kantuna moodustavad kuivades kõva ja tugeva viimistluskile. Kiletekitajad tahkestuvad mitmel viisil. Ühed tahkestuvad lahustite lendumise tõttu (looduslikud vaigud, nitrotselluloos), teised õhuhapniku mõjul (kuivavad õlid ja värnitsad), kolmandad aga tahkestitest mõjutatud keemiliste reaktsioonide tõttu (karbamiidvalgud, polüstervalgud). Igal sideainel on oma eriline roll.
Kiletekitajad jagunevad kolme gruppi:
- kuivavad õlid ja värnitsad;
- looduslikud ja sünteetilised vaigud;
- nitrotselluloos.

Mõningate sideainete omadused:
- Mesilasvaha
- Seda võib valgendada päikesevalguse käes või keemilise oksüdeerimisega. Keemiliselt valgendatud vaha on liiga habras.
- Vaha lahustub hästi white spiritis, ksüleenis, heksaanis jms.
- Mesilasvaha ei lahustu vees, kuid on läbitav veeauru poolt.
- Mesilasvaha on olnud läbi aegade kõige kasutatavam fiksatiiv.
- Vaha on alati võimalik eemaldada.
- Lanoliin
- Lanoliin katab lambavilla karvu ja linnusulgi (eriti veelindudel).
- Lanoliin lahustub kuumas alkoholis, kuid ei lahustu vees.
- Ta sisaldab 30% vett ja võib imada oma kaalust kaks korda rohkem vett.
- Hiina vaha
- Seda eritab putukas, kes elab Hiinas saarepuu vartel.
- Osaliselt lahustub alkoholides ja eetrites.
- Kasutatakse siidi ja puuvilla viimistlusvahana, paberi kattevahana ning naha ja põrandavahade koostisena.
- Kopaalvaik
- Kopaalvaik ei lahustu vees, kuid lahustub aromaatsetes lahustites ja osaliselt 96 % etanoolis.
- Kõvad kopaalvaigud lahustuvad vaid osaliselt alkoholis, atsetoonis, eetris, bensiinis.Tärpentiinõlides ei lahustu üldse.
- Pehmed kopaalvaigud lahustuvad alkoholis, osad alkoholi ja tärpentiinõlide segus.
- Mastiks
- Mastiksit saadakse taimedest.
- Sisaldab kummisid, vabu mastikshappeid ja eeterlikke õlisid.
- Lahustub täielikult benseenis, eetrites, tärpentiinõlis ja etanoolis.
- Lahustub hästi atsetoonis, bensiinis.
- Soojendamisel lahustub hästi ka õlides.
- Aja jooksul kollastub (müügil lakina ja teradena).
- Peamiselt kasutatakse maali kattelakkides ja kuldamisalustes lakkides. Mastikslakk muutub peale kuivamist matiks.
- Šellak e. lakivaik
- Seda saadakse eksootilistest taimedest. Nendel taimedel elutsevad lakitäid, kes eritavad elutegevuse käigus punaka värvusega tihket kummitaolist vedelikku (see on täidele kaitsevarjuks). Kui neid kasulikke loomakesi on palju, kattuvad oksad ühtlase eritise kihiga. Lakitäi moodustatud korp kraabitakse okstelt maha, kuivatatakse ja sellest valmistatakse šellakit.
- See on kollane kuni pruun vaik, mis lahustub metanoolis, etanoolis, atsetoonis ja leeliste vesilahustes.
- Kasutatakse piirituslakkide, polituuride ja isoleermaterjalide valmistamisel.
- Kasutatakse peamiselt vana mööbli ja puitesemete taastamisel.
- Sisaldab 75 % vaigulisi aineid, 5% vaha, 6 % värvainet ja ülejäänud on vesi, tselluloos jms.
- Alustes ja booraksis lahustub šellak täielikult.
- Ammoniaagiga eelsoojendamisel moodustuvad vesilakid 100 - 115 °C juures.
- Värvitute lakkide tegemiseks šellakit pleegitatakse.
- Pikaajalisel seismisel õhu käes pleegitatud šellak kollastub ja tumeneb, muutub rabedaks ja lahustub halvasti piirituses.
- Pigi
- Pigi on musta värvi tahke või väga viskoosne aine ja saadakse tõrva töötlemise jäägina.
- Pehmeneb vahemikus 35-115 °C.
- Kasutatakse veekindla kiti, kaabli isolatsioonimassi, lakkide ja katusepapi tootmisel, paatide tihendamisel ning katuste tõrvamisel.
- Kaseiin
- Kaseiin on piimavalk, mis sisaldab ligi 1 % fosforit.
- Vees lahustumatu, ainult pundub selles.
- Ei lahustu orgaanilistes lahustites.
- Alustega reageerides moodustuvad soolad, mis lahustuvad 12-40 °C juures vees.
- Tänapäeval kasutatakse ka seinamaalingute konserveerimises lubjabaasil pigmentide sideainena.