Puit on „elav" materjal. Seetõttu tuleb puidu viimistlemisel arvestada paljude teguritega. Rolli mängivad:

• puiduliik;
• puiduniiskus;
• puidus esinevad ained;
• liimitüüp;
• spooni töötlemistehnoloogia;
• puidu lihv;
• värvi parameetrid;
• värvimise tehnoloogilised parameetrid.

Formaldehüüdid ja stüroolid on mürgised ühendid. Seetõttu kasutataks järjest vähem neid komponente sisaldavaid lakke ja värve ning CN-, SH-, PUR-lakid asenduvad tasapisi UV-lakkidega, vesilakkidega või moodsamate kattesüsteemidega.

Materjalide valikul tuleb lähtuda sellest, kus valmistatavaid detaile kasutatakse: elutoas, büroos, lastetoas, köögi ja vannitoas ...  Samuti tuleb arvestada viimistlusmaterjali kasutusotstarvet.

Viimistlemist ja katmist vajavad järgmised tooted:

• mööblid;
• paneelid;
• parkett;
• laminaatpõrand;
• toolid;
• uksed;
• muusikainstrumendid;
• puitkirstud;
• pildiraamid;
• jne.

 

Viimistlusmaterjalid sisaldavad järgmisi koostisosasid:

• kiletekitajad ehk sideained (värnitsad, oksoolid, looduslikud ja tehisvaigud, nitrotselluloos). Nende ainte ülesandeks on viimistluskile moodustamine ning pigmendi täiteaine terakeste sidumine;
• lahustid ja vedeldajad (tärpetin, lakibensiin, solvent, atsetoon, nitrolahusti). Nende ülesandeks on kiletekitajate lahustamine ja viimistluskoostise vedeldamine;
• värvained ja pigmendid - värvivad puitu ja annavad viimistluskattele värvuse;
• täiteained (kriit, talk, pimss, kaolin) - täidavad viimistluskilet ja vähendavad pigmendi kulu;
• plastifikaatorid - vähendavad vaikudest kiletekitajate haprust;
• sikatiivid - kiirendavad kiletekitajana õli sisaldavate viimistlusmaterjalide kuivamist.

Mitmesugustes viimistlusmaterjalides on koostisosade arv erinev, kuid enamus nendest sisaldab tähtsaima koostisosana kiletekitajat. Teiste koostisosade ülesandeks on ainult kiletekitajate muutmine pinnale kantavaks (vedelaks) või tema poolt moodustatud viimistluskile omaduste (värvus, haprus, kuivamiskiirus) muutmine.

Viimistlusmaterjalide peamiseks ülesandeks on kaitsta viimistletavaid pindu ja anda neile ilmekas välimus. Puitpindade viimistlemisel kasutatakse mitmesuguseid materjale: pahtleid, peitse, puidukaitsevahendeid, krunt- ja pinnalakke, krunt- ja pinnavärve, mööbliõlisid ja -vahasid.

• Pahtleid kasutatakse puitpindadel olevate suurte lõhede ja väiksemate ebatasasuste tasandamiseks.
• Peitsi eesmärk on anda puitpindadele soovitud toon, tuua esile puidu loomulik ilu ja rõhutada tekstuuri. Peits kantakse valdavalt teiste viimistlusmaterjalide (lakkide, mööbliõlide ja -vahade) alla.
• Puidukaitsevahendeid kasutatakse selliste puitpindade töötlemiseks, mis vajavad kaitset mitmesuguste kahjurite eest. Eelkõige kasutatakse puidukaitsevahendeid aiamööbli, aknaraamide ja teiste välistingimustesse jäävate puitpindade viimistlemisel.
• Lakkide ja värvide peamine erinevus seisneb pigmendisisalduses. Kui lakid sisaldavad vähesel määral või ei sisalda üldse pigmente ja on seetõttu läbipaistvad, siis värvid on kõrge pigmendisisaldusega ja seetõttu täiskatvad. Väga levinud on kruntlakkide ja -värvide kasutamine vastavalt pinnalakkide ja -värvide all. Peamisteks kruntlakkidele ja -värvidele esitatavateks nõueteks on head täiteomadused ja hea lihvitavus.
• Mööbliõlide ja -vahade kasutamine õigustab ennast nendes oludes, kus soovitakse säilitada puidu naturaalset välimust.

Lakkide ja värvide peamine erinevus seisneb pigmendisisalduses. Kui lakid sisaldavad vähesel määral või ei sisalda üldse pigmente ja on seetõttu läbipaistvad, siis värvid on kõrge pigmendisisaldusega ja seetõttu täiskatvad. Väga levinud on kruntlakkide ja -värvide kasutamine vastavalt pinnalakkide ja -värvide all. Peamisteks kruntlakkidele ja -värvidele esitatavateks nõueteks on head täiteomadused ja hea lihvitavus.

• Kruntlakid - kasutakse esimese kihina puidu pinnal, et puidus olevad ebatasasused, nt poorid ära täita, et järgmised kihid kuivaksid ilusad siledad. Kui tegemist on suurepooriliste puuliikidega, lisatakse kruntlakkidele ka pooritäidet, mis võib olla kas väga peen klaasipuru või savipuru. Väikesepooriliste puiduliikide korral kasutatakse lihtsalt suurema täitaine sisaldusega lakke. Kruntlakid on tavaliselt aeglasema kuivamisega, et jõuaks täitaine korralikult pooridesse hõõruda.
• Vee baasil valmistatud lakki on kõige mugavam kasutada kodustes tingimustes. Lakk kuivab kiiresti ja ei lõhna tugevasti. Saada on matti, poolmatti, poolläikivat ja läikivat lakki. Kui tahetakse saada matti pinda, siis esimene kiht lakitakse poolläikiva lakiga. Matt pind saadakse lakkides viimast kihti mattlakiga.
• Lahustite baasil valmistatud lakid jätavad õhukese ja šellaklakile sarnase läike. Saada on erinevate tootjate pakutavat kaupa, näiteks nitro- või šellak- või alküüdlakid, mis kuivavad suhteliselt kiiresti, kuid eritavad tugevat lõhna lahusti aurumise tõttu.
• Kahekomponentsed lakid (polüesterlakid) - kasutatakse mööblitööstuses, ka klaveritööstuses. Kuigi on omadustelt väga vastupidav, siis vajab eraldi poleerimist ja tema eluiga on väga lühike kui on lisatud initsiaatorit. Omapäraks on suur kuivaine sisaldus (kuni 95%), sest ained ei lendu, vaid võtavad lakis kõvastumisprotsessist osa.
• Matid lakid saadakse savipulbri lisamisel tavalisse lakki.
• Šellaklakk saadakse eksootilistel taimedel elutsevatest lakitäidest, kes eritavad elutegevuse käigus punaka värvusega tihket kummitaolist vedelikku.
• Polituurid on viimistluse lõppjärk. Polituurid võivad olla erinevad poleerpastad, lahustid jne. Kui tegemist on lahustipõhise lakiga, siis poleerimiseks kasutataksegi seda sama lahustit. Tänu lahustile muutub laki pealmine väga õhuke kiht vedelaks ja saab eemaldada ebatasasused. Kui tegemist on nt kahekomponendilise lakiga, siis kasutatakse poleerimiseks väga peeneteralisi aineid, nt savipulbrit. Polituurina võidakse kasutada ka šellaklakki. Sel juhul tehakse vedelam lahus ja kantakse väikeste kuivamisaegade järel hästi palju õhukesi kihte šellakit peale.

Lakid jaotatakse 60°-se peegeldusnurga all mõõdetud läike põhjal läikegruppidesse:

Läikegrupp	Nimetus	Läikearv
1	täisläikiv	üle 90°
2	läikiv	60-89°
3	pool-läikiv	30-59°
4	poolmatt	11-29°
5	matt	6-10°
6	täismatt	0-5°

 

Värvitüüp	EVS-EN ISO 12944-5
Akrüülvärv	AY
Alküüdvärv	AK
Epoksüvärv	EP
Epoksübituumenvärv	CTE
Kloorkautšukvärv	CR
Polüuretaanvärv	PUR
Polüuretaanbituumenvärv	CTPUR
Tsinksilikaatvärv	ESIZn
Tsinkepoksüvärv	EPZn
Vinüülvärv	PVC
Vinüülbituumen	CTV