Värvained on värvilised pulbrid, mis lahustuvad hästi mitmesugustes vedelikes. Lahusena pinnale kantult imbuvad nad puidu välispinda ja muudavad selle värvust jättes tekstuuri kinni katmata.

Värvained jagunevad kahte gruppi:

• Looduslikud värvained - saadakse puu- ja sibualkoortest, turbast, pruunsöest jne. Neid kasutatakse vesilahustena. Looduslikud värvained on hea valgusekindlusega, kuid neid toodetakse väga väikestes kogustes.
• Tehisvärvained (aniliinvärvid) kasutatakse vesi- või piirituslahustena. Tehisvärvained värvivad puidu eredaisse ja puhtaisse toonidesse, kuid paljudel neid on puudulik valguskindlus.

Värvaineid kasutatakse leht- ja okaspuidu värvimiseks ning pooridetäitelakkidele, lakkidele ja liimidele värvuse andmiseks. Neid turustatakse tavaliselt pulbritena, milles tuleb kohapeal 1...4%-line vesilahus valmistada.

Söövitusvärvained ehk peitsid on happed ja vees lahustuvad soolad (vaskvitriol, rauavitriol, kaaliumkromaat, vaskkloriid). Puidu pinnale kantult mõjuvad nad puidu parkaineid ja muudavad sellega puidu värvust. Söövitusvärvaineid saab kasutada ainult parkainerikaste lehtpuuliikide värvimiseks.

Peitse toodetakse lahustuvate värvainete või mikropigmentide baasil. Lisades veidi sideaineid, parandatakse peitsi kinnitumist pealispinnale. Peitsi võib pinnale kanda pihustades, pintseldades või toodet peitsi sisse kastes.

Peitsid on läbipaistvad, nad rõhutavad pealispinna struktuuri, tasandavad või varjavad defekte. Kõikide peitside puhul annab parema tulemuse peitsi kandmine värskelt lihvitud pinnale. Jäme lihvimine annab tumedama tulemuse, peenem heledama.

Peitsid võivad tekitada nn. "negatiivi efekti", s.t. puu heledad osad muutuvad pärast peitsimist tumedamaks, tumedad osad aga heledamaks. Nn. "positiivne pilt" saavutatakse sellist peitsi tüübi valides, mis vastupidiselt rõhutab ja toob puu loomuliku struktuuri eriti välja.

Värvipankadesse kuulub üle 10 000 valmisretsepti, mille hulgast võib alati valida sobiva tooni.

Vesibaasil üldpeitsid on valgus- ja kuumuskindlad. Nagu kõik veel põhinevad tooted, võivad nad põhjustada teatud pinnustumist (karvkiulisust), mida on võimalik vähendada lihvimisega.

Lahustipeitsid on ette nähtud pihustamiseks, rullimiseks ja kastmiseks. Nad on valguskindlad, peavad vastu happekõvenevale lakile ja kuumusele ning kuivavad kiiresti.

Pigmendid on värvilised mittelahustuvad pulbrid, mida kasutatakse katvais värvides (õlivärvid, emailid). Kiletekitajaga segades jagunevad pigmendi terakesed selles ja moodustavad värvilise massi - värvi. Pinnale kantud värvkiles annavad pigmenditerakesed sellele värvuse ja teevad kile läbipaistmatuks. Ühtlase väheneb ka kile kuivamisaeg ja suureneb kõvadus.

Värvuse järgi jagatakse pigmente järgmistesse gruppidesse:

• Valged pigemndid - tinavalge, tsinkvalge ja litopoonvalge, titaanvalge.
• Punased pigmendid - tinamennik, rauamennik, muumia, põletatud umbra, kinaver, marsipunane.
• Kollased pigmendid - ooker, tsinkkroom, neutraalne sienna, kroomkollane.
• Pruunid pigmendid - umbra, põletatud sienna.
• Sinised pigmendid - ultramariin, lasuur.
• Rohelised pigmendid - tsinkroheline, tinaroheline glaukonit, kroomoksiid.
• Mustad pigmendid - tahm, mangaanülihapend.
• Metallipulbrid - alumiiniumpulber, pronkspulber.

Pigmentide kasutamisel tuleb arvestada nende järgmiste omadustega:

• valgus- ja ilmastikukindlus;
• leeliste- ja hapetekindlus;
• katvus;
• intensiivsus;
• peenus;
• õliimavus;
• ohutus.

• Ookerkollane

Rauarikaste looduslike kivimite või mineraalide lagunemisest tekkinud muld. Värviv aine on raudoksiidhüdraat. Võib kõikide pigmentidega kokku segada, on täiesti valgus- ja ilmastikukindel. Pigment on konkreetsel juhul pärit Prantsusmaalt (nn „prantsuse kollane"). Seda leidub maakeral aga väga laialt. Sobib kasutamiseks koos kõikide sideainetega.

• Ookerpunane ehk põletatud ooker

Põletatud ookerkollane. Protsess on analoogne savitelliste ahjus põletamisega. Värvivad ained on raudoksiidid. Omadused on samad mis ookerkollasel.

• Terra di sienna naturaalne

Looduslik värvimuld, tugevalt kollane raudoksiidhüdraat. Leidub toscanas, korsikal, sardiinidel, osalt ka saksamaal (Baiern, Pfalz ja Harz). Täiesti valgus- ja ilmastikukindel, sobib kõikide sideainetega. Tüüpiline lasuurvärvi pigment. Ka lubjaga lasuurne. Sobib segamiseks kõikide teiste pigmentidega.

• Terra di sienna põletatud

Looduslik värvimuld, kunstlikult põletatud. Põletamisel keemiliselt seotud vesi eemaldub. Sisaldab erinevalt ookrist teatud osa silikaate. Sobib kasutamiseks koos kõikide pigmentide ja sideainetega. Väga hea lasuuri pigment.

• Inglise punane

Looduslik värvimuld, kunstlikult põletatud -sarnaselt punasele ookrile. Täiesti valgus- ja ilmastikukindel. Sobib kasutamiseks koos kõikide pigmentide ja sideainetega.

• Rohekas umbra, tume

Segu rohelistest mineraalpigmentidest (spinellroheline, kroomoksiidroheline) ja talgist. Õlis muutub tumedamaks. Täiesti valgus- ja ilmastikukindel, mittemürgine. Sobib kasutamiseks koos kõikide pigmentide ja sideainetega.

• Rohekas umbra, hele

Looduslik värvimuld, värvivad ained on rauahüdraadid koos mangaanoksiidhüdraatidega ja savisilikaatidega. Mangaani tõttu toimib see õlivärvides kuivamist kiirendava ainena. Umbrad on sõltuvalt rauaoksiidide ja silikaatide sisaldusest erineva värvusega. Neid võib kasutada koos kõigi teiste pigmentide ja sideainetega. Õlis muutuvad nad tumedamaks. Mittemürgised, täiesti valgus- ja ilmastikukindlad.

• Kasseli pruun

Mangaani sisaldav pruunsüsi, taimepigment, pikema aja peale valguskindlus puudub, ei ole ka happe- ja leelisekindel. See tähendab, et pole sobiv väljas kasutamiseks. 3 - 5% -lise soodalahusega segatuna annab nn pähklipuu peitsi. Suhteliselt raskesti veega kokkusegatav. Pigmenditaigna tegemiseks kasutatakse seetõttu esmalt nt piiritust ja alles seejärel vett.

• Viinamarjamust

Taimepigment. Seda toodetakse viinamarjade söestamisega. Keemiliselt pea-aegu puhas süsinik. Valguskindel ja kõikides tehnikates kasutatav. Kõikide pigmentide ja sideainetega kokku segatav. Toimib õlis kuivamist aeglustavana, nagu tegelikult kõik mustad pigmendid. Ei sobi väljas kasutamiseks.

• Ultramariinsinine

Kunstlik mineraalpigment. Saadud sooda, valge savi ja väävli kuumutamisel. Mittemürgine (kasutatav ka toiduvärvina), kõikide värvimuldadega kokkusegatav. Siiski mitte koos vase- ja pliiühenditega. Ultramariinsinine sobib koos lubjaga kasutamiseks, on valguskindel, ilmastikukindel. Ei ole aga happekindel. Kuna atmosfäär on tänapäeval kergelt happeline, on ultramariinsinine väljas ainult tinglikult kasutatav (võib muutuda mustjaks või kaotada värvi). Väga hea lasuurpigment.

• Ultramariin violett

Kunstlik mineraalpigment. Ultramariinsinise ja ultramariinpunase segu. Saadakse erineval põletustemperatuuril. Saadud sooda, valge savi ja väävli koos kuumutamisel. See on mittemürgine (kasutatav ka toiduvärvina) ja koos kõikide värvimuldadega. Siiski mitte koos vase ja pliiühenditega. Ei sobi väljas kasutamiseks (vt ultramariinsinine).

• Spinellpigmendid

Vulkaanilise päritoluga mineraalid. Keemiliselt on need magneesium-aluminaadid (MgAl₂O₄). Vulkaanilise tegevuse tõttu on kohati ladestunud väga värvilised ioonid. Spinelle võib vaadelda tinglikult vääriskividena. Kollane kuni oranž-punane kivi on rubicell. Sügavmust, rauda sisaldav kivi, mis pärineb tseilonist on pleonast. Sõltuvalt elementidest, mida pigmendi saamiseks lisatakse, eristatakse alumiinium-, raud (III)-, kroom-, vanaadium- ja titaanspinelle.

Sõltuvalt tooni soovist, lisatakse erinevaid pigmente. Kui soovitakse värvust:

• roosast punaseni - lisatakse kroom (III)- ja vanaadiumioone sisaldavaid ühendeid;
• oranži - peab vanaadiumi osakaal olema suurem;
• purpursinist kuni sinakas-rohelist- lisatakse raud (II) ja vähesel määral raud (III) sisaldavaid ühendeid;
• sinist - 0,001% koobaltit koos 0,4 - 3% rauaga;
• rohelist - raud (II) ja mangaani sisaldavate ühendite lisamisega.

Mineraal ja metall segatakse märjalt ning kuumutatakse 1200 - 1600°C. Seeläbi toimub ioonvahetus. Metalliioonid seotakse väga tugevalt mineraalsete osadega, nii et need ei ole jahtunult enam väljapestavad. Pigmente saab koos kõikide sideainetega kasutada. Need pigmendid vastavad kõige kõrgematele nõudmistele valgus-, ilmastiku- ja kemikaalidekindluse suhtes. Toksikoloogiliselt on nad samuti ohutud. Nad on lubatud ka plastnõude ja mänguasjade värvainena.