Lasuur on tooniv värvaine, mis ei kata tekstuuri. Ta toonib ja annab ka viimistluskatte. Lasuur võib olla ka värvitu sideaine värviliste, mittekatvate lasuuride tegemiseks, nt harjamis-, tupsutamis- või rulltehnikate kasutamiseks.

Näiteks Geko lasuur põhineb uuelaadsel vesiklaaside segul. Eriline koostis ja mitmete vesiklaaside kombinatsiooni kasutamine annab erakordselt laia kasutusvõimalusega mineraalvärvi. Sideaine GekkkoSOL on vees lahustatud ränidioksiid (kvarts). Üks gramm seda vesiklaasi moodustab pinna 500 m². Selle tohutu suurepinna tõttu toimivad segus adhesioonijõud, mis võimaldavad sellel nakkuda peaaegu kõikide aluspindadega. (Sama sideainet on aastasadu kasutatud ka veinide ja mahlade selgitamiseks.)
Lasuur sobib kasutamiseks siseruumides paljudel aluspindadel:

• kips-, lubikips-, lubitsement- ja lubikrohvid - tugevalt kinnitunud vanad kuntsideainega;
• värvikihid, eriti dispersioonvärvid;
• puidupinnad, OSB-plaadid;
• vanad akrüülvärvikihid.

Omadused

• kasutusvalmis värvitu lasuuri sideaine ise toonimiseks;
• ainult mineraalsed koostisained;
• ühekomponentne;
• eriti hea nakkumine väga paljude aluspindadega;
• kergelt aluselistele ja happelistele lahustele ning lahustitele vastupidav;
• väga difuusne;
• pritsmekindel;
• hallitust ärahoidev tänu kõrgele pH-le;
• ei sisalda ühtegi orgaanilist sideainet.

Polituurid on viimistluse lõppjärk. Polituurid võivad olla erinevad poleerpastad, lahustid jne. kui tegemist on lahustipõhise lakiga, siis poleerimiseks kasutataksegi seda sama lahustit. Tänu lahustile muutub laki pealmine väga õhuke kiht vedelaks ja saab eemaldada ebatasasused. Kui tegemist on nt kahekomponendilise lakiga, siis kasutatakse poleerimiseks väga peeneteralisi aineid, nt savipulbrit.

Polituurina võidakse kasutada ka šellaklakki. Sel juhul tehakse vedelam lahus ja kantakse väikeste kuivamisaegade järel hästi palju õhukesi kihte šellakit peale.

Saadakse eksootilistest taimedest. Nendel taimedel elutsevad lakitäid, kes eritavad elutegevuse käigus punaka värvusega tihket kummitaolist vedelikku (see on täidele kaitsevarjuks). Kui neid kasulikke loomakesi on palju, kattuvad oksad ühtlase eritise kihiga. Lakitäi moodustatud korp kraabitakse okstelt maha, kuivatatakse ja sellest valmistatakse šellakit. See on kollane kuni pruun vaik, mis lahustub metanoolis, etanoolis, atsetoonis ja leeliste vesilahustes. Kasutatakse piirituslakkide, polituuride ja isoleermaterjalide valmistamisel.

Šellaklakki kasutatakse peamiselt vana mööbli ja puitesemete taastamisel. Šellaklaki kiht on väga õhuke ja hea tulemuse saamiseks tuleb mitmeid kordi pinda lakkida. Esimesed kihid võib lakkida pintsliga (ei ole soovitav üle kolme korra pintsliga lakkida ja peab jälgima, et laki kuivamisel ei hakkaks tekkima tumedaid triipe lakitud pindade servades, kuhu šellak koguneb või laki omadusest, kui on tegemist väga vedela lakiga e. oma väikese pindpinevuse tõttu), siis tee vahelihv ja edasi laki tampooniga. Tampoon valmista linase riide ribadest.

Šellaklakiga saab ka pindu poleerida. See eeldab aga puidupooride täitmist pimsi puruga ja väga pikka lakkimise protsessi, sest imeõhukestest lakikihtidest tuleb kasvatada paks peegelsile poleerikiht. Tuntakse ka nn poolpoleeri, kus poleerikiht ei ole nii paks, kui täispoleeri puhul.

Värvidele lisatav õli on taimse päritoluga, toatemperatuuri juures vedelas olekus, võimeline õhu käes kuivama ja kõvenema. Vähesel hulgal lisatakse õlisideainesse ka mõningaid teisi aineid: vaike, vaha, lakke.
Taimset õli saadakse erinevate taimede seemnetest. Levinuim menetlus selleks on pressimine, mis võib toimuda kas külmalt või kuumalt. Õlid jagunevad kuivavateks (lina-, kanepi-, pähkli-, mooni-, päevalilleõli), poolkuivavateks (puuvilja-, maisi-, seesamiõli) ja mittekuivavateks (kastoor-, mandli-, oliivõli). Neist kõige kiiremini kuivab linaõli, talle järgneb pähkliõli, siis mooniõli, ja kõige aeglasema kuivamisega on päevalilleõli. Taimsete õlide suurim puudus on, et aja jooksul nad kõik tumenevad suuremal või vähemal määral.
Tärpentiin on tähtsaim ja parim eeterlik õli maalimiseks, eriti lehise- ja nulutärpentin.

Tungaõli on tungpuu seemnete pressimisel saadud kollane viskoosne mürgine vedelik. Tungaõli lahustub paljudes orgaanilistes lahustites; ei lahustu vees, metanoolis ega etanoolis. Tungaõli põhikomponendid on 9,11,13-oktadekatrieenhappe glütseriidid. Õhuhapniku toimel tekib tungaõlil väga tugev ja läikiv kelme, temast toodetakse lakke, emaile, põrandaõlisid.

Õlid lasevad puidul vabalt hingata, samas kaitstes seda piisavalt UV kiirte, niiskuse, mädaniku, sinetuse ja teiste võimalike ohtude eest. Õli jätab puidule satiinmati ja läbikumava tooni, mis on niiskuskindel ja mustust tõrjuv. Vana ja tuhmunud täispuidust mööbliese võib ka kodustes tingimustes väikese iluravi abil saada uue ja värske väljanägemise. Mööbli puhastamisega on kõige mõistlikum tegeleda kohe peale selle määrdumist, siis ei ole vaev nii suur. Õlitatud pindasid puhastatakse pehme ja niiske lapiga

Puidu pind peab enne õlitamist olema puhas ja kuiv. Vana värv või lakk tuleks eemaldada lihvides. Õli peale kandmisel kasuta tugevat pintslit või puuvillast riidetükki. Kanna õhuke kiht õli pinnale ühtlaselt, piki puidusüüd hõõrudes.
Peale õlitamise lõpetamist võiks materjal kuni 12 tundi kuivada. Aiamööblile, mis jäetakse välistingimustesse on soovitatav peale kanda 2 kihti õli. Kui mööbel muutub liiga kulunuks või tuhmiks, saab seda värskendada uue kihi õli peale kandmisega.Uus kiht õli kanna mööblile vastavalt vajadusele, soovitavalt vähemalt kord aastas.

 

Vaha on väga happeline ja värvide sideaines leiduvale õlile parim kaitse niiskuse eest. Vaha lahustub orgaanilistes lahustites väga aeglaselt. Õlis lahustub vaha vaid siis kui seda soojendada. Vaha on tähtis lakikomponent. Ise on ta kattematerjaliks liialt pehme, õhu soojenedes muutub ta kleepuvaks ja määrdub seetõttu kergesti, võttes enda külge ruumis lenduvat tolmu.
Kui segada vaha ja dammaravaiku, suurendab vaha mitmekordselt vaigu vastupidavust ja koos moodustavad nad oma omaduste poolest parima pildilaki.
Vahade liigitus

Päritolult saab vahasid liigitada taimseteks, loomseteks, fossiilseteks ja sünteetilisteks.

Taimevahadest on üks tuntumaid karnauubavaha, loomavahadest aga mesilasvaha ja spermatseet.

Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused:

• plastilisus tavatemperatuuridel;
• sulamistemperatuur alati rohkem kui 45°C;
• pärast sulamist suhteliselt madal viskoossus;
• vees lahustumatud;
• hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad.

Kõige levinum vaha on paks pasta, mida müüakse plekkpurgis. Vahapasta kantakse pinnale kangaspadja või peene terasvillaga ning seda kasutatakse pealmiselt teiste viimistlusmaterjalide katmiseks.

Treidetailide vahatamisel kasutatakse vahapulkasid. Vahapulgad koosnevad pealmiselt karnauubavahast, mis on piisavalt kõva, et seda saaks treipingis pöörleva detaili vastu suruda.

Toonitud vahad varieeruvad valgest kahvatukollaseni. Toonitud vahad puidu värvust märkimisväärselt ei muuda, kuid on olemas ka tumedamad vahad (mida mõnikord nimetatakse vahapeitsideks), millega saab puidu värvust muuta ning väiksemaid vigu varjata. Tammepuidust mööbli viimistlemiseks kasutatakse sageli tumepruuni kuni musta vaha. See rõhutab vana puidu väärikust ning täidab poorid, muutes puidu süü ilmekamaks. Töödeldud männipuidu kauni värvuse taastamiseks on kuldpruunid ning pleekinud mahagoni ilmestamiseks oranžikaspunased vahad. Erinevate toonidega vahakihtide kasutamine lisab uusi värvusi ja varjundeid. Tumeda viimistlusega toole ei tohiks vahaga töödelda, sest inimese kehasoojus võib vaha üles sulatada ning see võib rõivaid määrida. See kehtib ka kummuti sahtlite sisepindade kohta, sest pikaajaline kontakt võib määrima hakata.

Puuvahasid kasutatakse puidu puhastamiseks, viimistlemiseks ja kaitsmiseks. Puitvahade eesmärgiks on ka vältida päikese kahju, kui mööbel on paigutatud päikeselisse kohta. Puit vaha ka niisutab ja taastab loomuliku läike puidu pinna tekstuuris. On mitmeid liiki puuvahasi, orgaanilistest ja pastadest mesilasvahani.

Mesilasvaha on väga hea niisutaja peaaegu igale puitpinnale. Mesilasvaha puidu on enamasti mõeldud köögi kappidele, mööblile, puitpaneelidele, puit põrandatele, antiikesemetele, uksele ja tugevalt kahjustatud puidule.

Silikooni baasil pihustatav vaha on hea kiireks poleerimiseks, kuid võib tekitada probleeme hiljem, kui puitu on vaja uuesti viimistleda. Kuigi need tooted on odavamad, võivad nad takistada uute viimstlusvahendite puitu imbumist.

Vaha kantakse linase lapiga ringikujuliste liigutustega puidule. Kui kogu pind on vahaga kaetud, hõõrutakse pind pikisuunas üle. Vahal lastakse 2-3 tundi kuivada ja seejärel poleeritakse pind villase lapiga üle. Kui puidupoorid ei kattu, vahaga, siis tuleb protsessi korda.
Sügavama läike saamiseks õlitatakse puidu pind. Puidul lastakse 3-4 päeva õlil imbuda, seejärel hõõrutakse pind üle linase lapiga ja alustatakse vahatamist. Vahatatud pind kardab niiskust.