Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastik- ja väävelhappe seguga. Ta kujutab endast valget väga tuleohtlikku ainet. Nitrotselluloos on väga tundlik temperatuurile ja hapnikule. Nitrotselluloos pehmeneb juba 90°C juures ja tema süttimise temperatuur on 160°C. Materjal võib ka ise süttida. Keemilised muutused materjalides on aga peaaegu alati progresseeruvad ja mitte pöörduvad.

Nitrotselluloosi kasutatakse nitrolakkide ja -emailide koostises. Samuti kasutatakse nitrotselluloosi näiteks nitropahtlites ja nitrokaitsevahendites.

Nitrotsellulooslakid ehk CN-lakid ei oma tänapäeval enam nii suurt rolli kui varem.

CN-lakke on kasutatud elutoa-, magamistoa-, lastetoamööbli lakkimisel. CN-lakkidel on palju häid omadusi:

• hea töötlemismugavus;
• hästi pritsitavad;
• hästi valatavad;
• kiire kuivamisega;
• väga hea puidusüü esiletõstja;
• kombineerides teiste sideainetega saab valmistada elastseid ja kaitsvaid lakke;
• väike kuivainesisaldus;
• hea renoveeritavus;
• keemiliselt püsivad.

Väikese kuivainesisalduse tõttu (15-25 %) on CN-lakid sobilikud suurte pooridega puidupindade (näiteks tamm) lakkimiseks.

CN-lakkidel on palju halbu omadusi:

• lahusti kalduvus kolletuda UV-kiirguse mõjul;
• molekulaarkettide lagunemine aja jooksul;
• väga tuleohtlikud.

CN-lakid jaotuvad kruntlakkideks, mitmekihilisteks lakkideks ja kattelakkideks.

CN-kruntlakke (peenlihvkrunt, täitekrunt, immutuskrunt) saab kanda otse puidule ja peitsitud puidule. Nad täidavad hästi poore, kuivavad kiiresti ja on hästi lihvitavad.

CN-lakke ei tohi töödelda teiste lakkidega samas pritskambris, kuna tekkivad peroksiidid, mis võivad reageerida tselluloosnitraatidega. Lakkide aurud on väga tuleohtlikud. Samuti ei tohi vaate hoida otsese päikesekiirguse käes. Seisvaid vaate tuleb perioodiliselt liigutada ja loksutada, et komponendid oleksid pidevalt lakis segatud. Kiire kuivamise tõttu võib lakipiisk nii kiirelt jahtuda, et pinnale tekib kondensaat. See defekt näib pinnal valkja pinnana. Seda saab vältida butanooli lisamisega lakki.