Kuivavate õlide hulka kuuluvad mitmesugused taimede õlid (linaõli, kanepiõli, perillaõli, tungaõli, päevalilleõli), mis õhuhapniku toimel hapendudes moodustavad tahke kile. Kuivavaid õlisid kasutatakse kiletekitajana õlivärvides, õlilakkides ja õliemailides.

Looduslike õlide kuivamisaeg on pikk. Kuivamise kiirendamiseks töödeldakse neid värnitsateks. Värnitsad jagunevad kolme gruppi:

• Naturaalvärnitsad - saadakse sikatiivilisandiga toorõli kuumutamisel 275 °C juures või sikatiivlisandiga toorõli kuumutamisel 100-120 °C juures koos õhu läbipuhumisega (hapendamiseks). Kvaliteetsed naturaalvärnitsad peavad kuivama 24 tunni jooksul.
• Poolnaturaalsed värnitsad ehk oksoolid saadakse kuumutamise ja õhu läbipuhkumise teel tihendatud sikatiivlisandiga õli vedeldamisel lakkbensiiniga. Sel teel saadud kiletekitajas on naturaalõli sisaldus ainult ca 50%
• Tehisvärnitsad - jäävad omaduste pollest natural- ja poolnaturaalvärnitsatele alla.

Värnitsaid kasutatakse kiletekitajana õlivärvides, -kruntides ja -pahtlites ning õlivärvipasta vedeldamiseks.

Kuivavad õlid kuuluvad estrite aineklassi. Kuivavad õlid võivad olla:

• täiskuivavad õlid - annavad tahke kile;
• poolkuivavad õlid - liituvad hapnikuga aeglasemalt ja ei moodusta nii ruttu kilet.

Õlide tahkestumise kiirus sõltub küllastumata karboksüülhapete tüübist. Linoleenhappe suurem sisaldus soodustab õli kiiremat tahkestumist. Üldiselt väheneb tahkestumiskiirus reas: linoleen → inool → oleiin→ steariin.

Kuivavate õlide kvaliteedi hindamisel kasutatakse joodiarvu. Kui joodiarv on üle 140, siis on õli hea kvaliteediga. Linaõli joodiarv on umbes 180. Linaõli on kasutatud juba 3000.a.e.m.a. Linaõli kasutatakse kuldamisel, temperamaalide kattelakina, värviliste kattelakkide valmistamisel. Linaseemneõli kuivamisel seotakse hapnik ja linaseemneõli kaal suureneb.

Poolkuivavate õlide joodiarv jääb alla 136, ning mittekuivavate õlide joodiarv alla 90.

Tahkestunud kile ei lahustu orgaanilistes lahustites ja on püsiv välismõjude suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õlisid lakkide ja värvide valmistamiseks.

Taimsete õlide kuivamisprotsessi katalüüsivad ained, mida nimetatakse sikatiivideks. Kõige aktiivsemad on mangaani, plii ja koobalti soolad ning nende segud.

Värnits on keedetud taimeõli (lina-, pähkli- või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Kuivamise ning tahkestumise kiirendamiseks lisatakse värnitsale sikatiive.

Eristatakse :

• naturaalsed värnitsad - looduslikud kuivavad õlid pluss sikatiivid. Parim on linaseemneõli värnits - linaseemneõli, mida kuumutatakse temperatuurini 250- 300°C sikatiivide manulusel. Omadustelt parimad, kuid väga kallid;
• lakkvärnitsad - õlide ja sünteetiliste vaikude vahelisel reaktsioonil saadud (sh. kalarasvade baasil! Ei kuiva isegi 2 kuu möödudes);
• oksüdeeritud õlid - värnitsast puhutakse läbi õhku ja tekib õlide polümeriseerumine, millega kaasneb õli osaline tahkestumine ja saadakse viskoosne materjal.

Linoksiidid - kuivavad kiiresti, aga vananevad ruttu.

Oksoolid saadakse, kui lina- või kanepiõlist värnitsale (50%) lisatakse sikatiivi ja puhutakse teatud temperatuuril õhku läbi. Tegemist on pooltehisvärnitsatega.