b, d, g, p, t, k sõna algul ja sõna sees
Eelteadmised
Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g.
Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen.
Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir.
Tuleta meelde:
Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, š, z, ž
Helitutele häälikutele liitub liide -ki:
Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, žahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki;
aga
ülejäänud häälikutele liitub liide -gi:
kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.
PÕHIREEGEL:
ERANDID
ERAND 1.
Liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool;
ERAND 2.
Liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige);
Liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki;
ERAND 3.
Sama sõna muutevormides: sead/ma - sead/sin, sead/ke, künd/ma - künd/sid, künd/ku, kärb/es - kärb/sed, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, alg/ne - alg/se, jõud/us - jõud/sa, jõud/sale;
AGA PANE TÄHELE!
ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, hõlbus : hõlpsa.
ERAND 4.
Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, ¬gangster.
VAATA VEEL, ET ASI OLEKS SELGEM:
|
Põhireegel |
Erand |
Erand |
Erand |
Erand |
|
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega |
liide -gi, -ki ees |
sõnade liitumisel |
liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb |
l, m, n, r järel olev s 1.s on ülipikk 2. s-le ei järgne kaashäälikut |
|
kuplid aktus purke värske mõtlik monarh |
tammgi pallgi seppki sokkki ehkki, tuttki värsski krahhk
|
keskkool võrkkiik plekkkatus pappkarp kepphobu allkiri
|
koralllane portugallane modernne suveräänne sünkroonne kompleksseid kurioosseid religioossed õhkkond keskkond
|
1.marss pulss, simss, nüanss; 2.s-le ei järgne kaashäälikut - marssida |
Testi oma teadmisi
kau jas org, mõ lik õpilane, si ged ti ontsad, krista sed lumehe bed, sõbralik met iga, li lik kes ond, tugev võr iik, va jas sallkrae, sün roonsed tõ ked, tar lased
JÄTA MEELDE VEAOHTLIKUD SÕNAD:
- sead/ma - sead/sin, sead/ke,
- künd/ma - künd/sid, künd/ku,
- kärb/es - kärb/sed,
- üleaed/ne - üleaed/sed,
- kodakond/ne - kodakond/sete,
- mood/ne - mood/sa, mood/salt,
- õud/ne - õud/sed, õud/selt,
- alg/ne - alg/se,
- jõud/us - jõud/sa, jõud/sale,
- kuldne - kuldse,
- raudne - raudse
- soodne - soodsa
Veaohtlikud sõnad on veel:
- atentaat
- arhitekt
- kandidaat
- konsultatsioon