Olete te kunagi mõelnud selle peale, miks pulmas paljud detailid on just nagu nad on? Näiteks miks pruudil on alati pruudikimp või miks kantakse peas loori? Miks visatakse noorpaari poole riisi või roosikroonlehti? Paljudel pulmatraditsioonidel on ajalugu, mis ulatub kaugetesse aegadesse enne meid.

Allpool äratoodud seletused on tõlgitud ühest väikesest raamatust, mis kannab pealkirja „The Romance of the Wedding Ceremony", mille on kokku pannud Richleigh Hale Powers Ph.D.

Pruudikimp
Ajalooliselt kandis pruut lilledest kimpu abielutseremoonia ajal selleks, et peletada laulatusest eemale kõikvõimalikud kurjad vaimud ning vaenlaste poolt heidetud pahad soovid. Pruudikimp koosnes tihti tugevalõhnalistest lilledest, sellesse oli lisatud ka eriti tugevalõhnalisi maitsetaimi, näiteks nagu küüslauk või piparmünt. Hiljem hakkas pruudikimb omama suuremat tähtsust ning sümboliseeris viljakust ja lootust suurele perele. Igale lillele kimbus omistati kindel tähendus.

Loor
Loor sümboliseeris neitsilikkust ning süütust.Iidsetel aegadel usuti, et looritatud pruut on kaitstud pahade vaimude eest. Kuna paljud abielud olid n.ö. vanemate kokkuleppe tulemus ning peigmees tohtis pruuti näha alles peale laulatust, oli loor mingis mõttes ka kaitse tulevase mehe eest.

Riis ja roosikroonlehed
Riisi ja roosikroonlehtede loopimist seostatakse tulevase pere viljakusega.

Midagi vana, midagi uut, midagi laenatut, midagi sinist
Midagi vana - detail, mis avaldab austust pruudi perekonna vastu ning väljedab jätkuvalt tugevat sidet vanematega.
Midagi uut - detail, mis sümboliseerib tulevikku ning sidet uue, loodud perekonnaga
Midagi laenatut - laenatud ese peaks pärinema paarilt, kes on õnnelikus abielus, et nende hea õnn ja harmoonia kanduks ka uuele pruutpaarile
Midagi sinist - sinime on puhtuse värv ning seda kantakse truuduse märgiks

Tseremoonia ajal pruudi ja peigmehe lähisugulastele vastakuti istekohad
Traditsiooniliselt pannakse tseremoonia ajal perekonnad istuma vastakuti. See tuleneb iidsetest aegadest, kui abielul oli erimeelsete klannide vahel rahu sõlmimise eesmärk. Kahe perekonna liikmed istusid eraldi, et tseremoonia ajal ära hoida kokkupõrget kahe sõjajalal oleva perekonna vahel.

Peigmees tuleb kirikusse esimesena
Tava järgi siseneb peigmees kirikusse esimesena, et anda esimesena oma tõotused kuna peigmeest peeti alati abielu initsiaatoriks.

Pruudi isa toob pruudi altari ette
Ajast aega on pruudi isa olnud see isik, kes annad oma tütre üle peigmehele. Tütar oli kihlatud, tihtipeale juba kohe peale sündi mehega, keda nad kunagi kohanud ei olnud. Seega oli ise see, kes oma tütre üle andis. Tänapäeval järgitakse seda traditsiooni näitamaks külalistele pruudi perekonna toetust antud liidule.

Pruut seisab peigmehe vasakul käel
Ajad olid tihtipeale ärevad, ettearvamatud ning vägivaldsed, pruudirööv ei olnud harukordne ning röövitud pruudi eest nõuti suurt lunaraha. Et peigmees saaks ohu korral pruuti kaitsta, jäeti alati vabaks tema parem käsi, käsi mis haaras vajadusel mõõga.

Abielusõrmus kui sümbol
Abielusõrmuse ring sümboliseerib igavest armastust ja andumust. Vanad kreeklased uskusid, et vasaku käe neljandas sõrmes on soon, mis viib otse südamesse. Seega pani noorpaar teineteisele sõrmuse just sellesse sõrme.

„Peigmees võib pruuti suudelda..."
Rooma impeeriumis tähendas pruudi suudlemine ametlikku liitu. See tähistas ja tähistab ka kaasajal keha ja hinge sulandumist, ühtsust ning usaldust.

Pruut ja peigmees söödavad teineteisele pulmatorti
See traditsioon sümboliseerib keha ja hinge ühtsust ning sulandumist. Uues Testamendis illustreerib analoogset symbolismi Püha Söömaaeg.