Koostöö erinevate osapooltega arvestamine
Meeskonnatöö eduteguriks on võime rühmasiselt mõista ja tunda indiviidide erinevaid tugevusi ja võimeid ning nende kohaldamise teel jõuda ühise soovitud lõpplahenduseni.
Iga inimene on
kordumatu, iga inimene märkab teisi inimesi, teeb nendega koostööd ja lahendab
arusaamatusi omal viisil. Teisiti öeldes igaüks reageerib ümbritsevale
keskkonnale omamoodi. Inimese omadused tingivad tema ainukordsuse.
Inimese kui kordumatu
nähtuse tähistamiseks kasutatakse sageli sõnu „indiviid“ ja „individuaalsus“.
Individuaalsus
tähistab inimese psüühiliste ja isiksuseomaduste kogumit. Individuaalsus on
inimese isikupära. Individuaalsus näitab, mille poolest üks inimene teisest
erineb. See on võimalus erineda, mis võib tegelikus käitumises realiseeruda või
mitte. „Indiviid“ tähistab inimest kui bioloogilist nähtust.
Inimkäitumise ja
organisatsiooni vaheliste seoste seisukohalt võib nad koondada mõistesse
„individuaalsed omadused“, mis omakorda kujunevad füsioloogiliste ja
psühholoogiliste omaduste toimel. Füsioloogiliste omaduste kujunemise aluseks
on kesk- ja vegetatiivne närvisüsteem ning ainevahetus. Hoiakud, tajud,
õppimine ja selle toimimine, isiksuseomadused, vajadused, tunded ja väärtused
moodustavad psühholoogilised omadused. Individuaalsete omaduste tõttu annabki
iga inimene situatsioonile oma tõlgenduse. Individuaalsed omadused näitavad
inimese eeldusi ja võimeid tegevuses osalemiseks. Individuaalsed omadused
kujunevad kolme teguri mõjul. Need on:
- Sotsiaal-demograafilised
tunnused, nagu iga, sotsiaal-majanduslik olukord,
perekonna seisund, ajaloolised seaduspärasused;
- Pädevuse
ja asjatundlikkuse tunnused, mille moodustavad võimed ja sobivuse näitajad. Töise tegevuse
seisukohalt avalduvad need eelkõige ametinõuetele vastavuses;
- Psühholoogilised
ja bioloogilised tunnused, mille kujundavad
isiksuse omadused, hoiakud, väärtushinnangud, tunded ja tajud.
Head juhti aitab
tema tegevuses see, kui ta mõistab mehhanisme, mis mõjutavad temas endas ja
teistes toimuvat. Individuaalsete omaduste tundmine aitab juhil vastata
küsimusele, kuidas arvestada inimeste eripära.
Organisatsiooni
juhtimisel saavutatakse paremaid tulemusi siis, kui organisatsiooni eesmärgid
on kooskõlas organisatsiooni liikmete vajaduste, hoiakute ja
väärtushinnangutega, sest siis teevad organisatsiooni liikmed suuremaid
pingutusi organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Vajadused, hoiakud, väärtushinnangud
ja eeldused nende realiseerimiseks ongi väljendatavad individuaalsete omaduste
abil.
Schermerhorn, Hunt,
Osborn (1991:104) esitavad valemi, milles näidatakse individuaalsete omaduste
seoseid soorituse, selle saavutamiseks tehtava pingutuse ja organisatsiooni
toetusega:
SOORITUS =
INDIVIDUAALSED OMADUSED x PINGUTUS x ORGANISATSIOONI TOETUS
Sooritust võib
iseloomustada üksikute ülesannete või nende komplekside lahendamise
efektiivsuse ja tõhususega. Kui vaadelda töise tegevusega seotud organisatsiooni,
siis sooritus väljendub eelkõige tööülesannete täitmise efektiivsuses ja ressursside
kasutamise tõhususes. nendes organisatsioonides on tegevuse tulemused sageli
mõõdetavad. Käitumisteaduste printsiipide rakendamisel juhtimisel on tegevuse
tulemusena hakatud käsitlema ka organisatsiooni liikmete rahulolu, mida
peetakse oluliseks grupi ja organisatsiooni säilitamise eelduseks.
Pingutus iseloomustab
organisatsiooni liikme soovi, valmisolekut ja keskendumist ülesannete
täitmiseks . pingutusele eelneb valik ja selle intensiivne realiseerimine.
Motivatsiooni probleemid selgitavad, misk üks inimene tahab sama tegevuse
käigus teha suuremaid pingutusi kui teine.
Organisatsiooni toetus loob
võimalused ülesannete täitmiseks. Võimaluste loomiseks vajatakse ressursse,
töövahendeid, tehnoloogiat, organisatsiooni struktuuri ja peamiste ülesannete,
eesmärkide ja töö kirjeldusi. Organisatsiooni toetus võib olla sotsiaalne,
materiaalne või moraalne.
Organisatsiooni tegevuse tulemused sõltuvad kõigist loetletud teguritest. Iga juht peaks mõistma, milline on tema juhitavas organisatsioonis optimaalne kombinatsioon antud teguritest nii organisatsiooni jaoks tervikuna kui üksikutele organisatsiooni liikmetele.
Maaja Vadi. Organisatsioonikäitumine. Individuaalsed omadused. 2000, lk 59-61.
Loe läbi Maarja Vadi raamatust Organisatsioonikäitumine peatükk Individuaalsed omadused.
Kirjelda oma õpingute edukust arvestades Samasta Schermerhorn, Hunt,
Osborn soorituse valemit. Lähtu iseenda individuaalsetest omadustest, tehtavast pingutusest ning organisatsiooni toetusest.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License