Iga inimene on kordumatu, iga inimene märkab teisi inimesi, teeb nendega koostööd ja lahendab arusaamatusi omal viisil. Teisiti öeldes igaüks reageerib ümbritsevale keskkonnale omamoodi. Inimese omadused tingivad tema ainukordsuse.

Inimese kui kordumatu nähtuse tähistamiseks kasutatakse sageli sõnu „indiviid“ ja „individuaalsus“.

Individuaalsus tähistab inimese psüühiliste ja isiksuseomaduste kogumit. Individuaalsus on inimese isikupära. Individuaalsus näitab, mille poolest üks inimene teisest erineb. See on võimalus erineda, mis võib tegelikus käitumises realiseeruda või mitte. „Indiviid“ tähistab inimest kui bioloogilist nähtust.

Inimkäitumise ja organisatsiooni vaheliste seoste seisukohalt võib nad koondada mõistesse „individuaalsed omadused“, mis omakorda kujunevad füsioloogiliste ja psühholoogiliste omaduste toimel. Füsioloogiliste omaduste kujunemise aluseks on kesk- ja vegetatiivne närvisüsteem ning ainevahetus. Hoiakud, tajud, õppimine ja selle toimimine, isiksuseomadused, vajadused, tunded ja väärtused moodustavad psühholoogilised omadused. Individuaalsete omaduste tõttu annabki iga inimene situatsioonile oma tõlgenduse. Individuaalsed omadused näitavad inimese eeldusi ja võimeid tegevuses osalemiseks. Individuaalsed omadused kujunevad kolme teguri mõjul. Need on:

1. Sotsiaal-demograafilised tunnused, nagu iga, sotsiaal-majanduslik olukord, perekonna seisund, ajaloolised seaduspärasused;
2. Pädevuse ja asjatundlikkuse tunnused, mille moodustavad võimed ja sobivuse näitajad. Töise tegevuse seisukohalt avalduvad need eelkõige ametinõuetele vastavuses;
3. Psühholoogilised ja bioloogilised tunnused, mille kujundavad isiksuse omadused, hoiakud, väärtushinnangud, tunded ja tajud.

Head juhti aitab tema tegevuses see, kui ta mõistab mehhanisme, mis mõjutavad temas endas ja teistes toimuvat. Individuaalsete omaduste tundmine aitab juhil vastata küsimusele, kuidas arvestada inimeste eripära.

Organisatsiooni juhtimisel saavutatakse paremaid tulemusi siis, kui organisatsiooni eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni liikmete vajaduste, hoiakute ja väärtushinnangutega, sest siis teevad organisatsiooni liikmed suuremaid pingutusi organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Vajadused, hoiakud, väärtushinnangud ja eeldused nende realiseerimiseks ongi väljendatavad individuaalsete omaduste abil.

Schermerhorn, Hunt, Osborn (1991:104) esitavad valemi, milles näidatakse individuaalsete omaduste seoseid soorituse, selle saavutamiseks tehtava pingutuse ja organisatsiooni toetusega:

SOORITUS = INDIVIDUAALSED OMADUSED x PINGUTUS x ORGANISATSIOONI TOETUS

Sooritust võib iseloomustada üksikute ülesannete või nende komplekside lahendamise efektiivsuse ja tõhususega. Kui vaadelda töise tegevusega seotud organisatsiooni, siis sooritus väljendub eelkõige tööülesannete täitmise efektiivsuses ja ressursside kasutamise tõhususes. nendes organisatsioonides on tegevuse tulemused sageli mõõdetavad. Käitumisteaduste printsiipide rakendamisel juhtimisel on tegevuse tulemusena hakatud käsitlema ka organisatsiooni liikmete rahulolu, mida peetakse oluliseks grupi ja organisatsiooni säilitamise eelduseks.

Pingutus iseloomustab organisatsiooni liikme soovi, valmisolekut ja keskendumist ülesannete täitmiseks . pingutusele eelneb valik ja selle intensiivne realiseerimine. Motivatsiooni probleemid selgitavad, misk üks inimene tahab sama tegevuse käigus teha suuremaid pingutusi kui teine.

Organisatsiooni toetus loob võimalused ülesannete täitmiseks. Võimaluste loomiseks vajatakse ressursse, töövahendeid, tehnoloogiat, organisatsiooni struktuuri ja peamiste ülesannete, eesmärkide ja töö kirjeldusi. Organisatsiooni toetus võib olla sotsiaalne, materiaalne või moraalne.

Organisatsiooni tegevuse tulemused sõltuvad kõigist loetletud teguritest. Iga juht peaks mõistma, milline on tema juhitavas organisatsioonis optimaalne kombinatsioon antud teguritest nii organisatsiooni jaoks tervikuna kui üksikutele organisatsiooni liikmetele.

Maaja Vadi. Organisatsioonikäitumine. Individuaalsed omadused. 2000, lk 59-61.

Loe läbi Maarja Vadi raamatust Organisatsioonikäitumine peatükk Individuaalsed omadused.

Kirjelda oma õpingute edukust arvestades Samasta Schermerhorn, Hunt, Osborn soorituse valemit. Lähtu iseenda individuaalsetest omadustest, tehtavast pingutusest ning organisatsiooni toetusest.