Ettevõtted võivad oma tarbijate määratlemiseks ehk segmentide leidmiseks kasutada mitmesuguseid näitajaid.

Segmentimisnäitajaid liigitatakse erinevaks gruppideks:

• Esiteks võib kasutada demograafilist printsiipi ( vanus, sugu, perekonna suurus, perekonna elutsükli faas, tulude tase, tegevuse liik, haridus, religioon, rahvus, rass).Demograafilised andmed on kergesti kättesaadavad ja neid kasutatakse kõige rohkem.

• Teiseks võib kasutada geograafililist printsiipi ( regioonid, piirkonnad, üksikud linnad, asustustihedus, kliima)

• Kolmandaks psühholoogilist printsiipi ( ühiskonna klass, elulaad, isiksuse tüüp).

• Neljandaks tootelist ehk käitumuslikku printsiipi (ostu sooritamise ajend, otsitav tulu või eelis, kasutaja staatus ja kasutamissagedus, lojaalsus, valmidus kauba ostuks, suhtumine kaubasse). Ettevõttel tuleb ise otsustada, millised näitajad on talle olulised ja vajalikud klientide rühmitamiseks ehk segmentimiseks.