SIIDI KOOSTIS

Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Siidikiud koosneb kahest selgesti eristuvast osast: kahest fibroiinkiust ja neid ümbritsevast siidliimist. Mõlemad on valkained. Vähesel määral leidub siidis ka vahasid, tuhka, soola ja värvipigmente.

Siidi omadused

Siid on üks tugevamaid kiudaineid. Tema tõmbetugevus on näiteks villast üle kolme korra suurem ja ligineb tugevamatele taimsetele kiudainetele. Venitamisel ei ole aga siid muude kiududega võrreldes eriti elastne ja paindekestvus on tal ka keskmine. Metsikute südide tugevus ja elastsus on tunduvalt väiksemad kui kultuursiididel.

Toorsiididel on omapärane mattläige, mis on väga hinnatud.

Veel iseloomustab siidi kahisemine.

Toorsiid on. tavaliselt valge, kollakas või ka rohekas. Valgendada siidi peaaegu ei saa, sest ta muutub siis kergesti jälle kollakaks.

Kuumust talub siid paremini kui vill. Pikemat aega võib ta olla 120-130 ° C kuumuses, kuid 170 ° C

juures muutub hapraks. Päikesevalgust siid eriti ei kannata - see muudab ta rabedaks.

Kuidas siidi ära tunda

Kõige lihtsam viis siidi äratundmiseks on põletamine. Eraldage kangast paar niidikest ja pange need põlema. Kui tegu on siidiga, süttivad ja põlevad need halvasti. Järele jääb känkrake, mis kergesti mureneb. Kõige kindlamaks tunnuseks võib aga pidada spetsiifilist lõhna, mis sarnaneb juuste põlemise lõhnaga. Kui siidi peos kortsutada ja siis käsi avada, hüppab see sealt peaaegu siledana välja.