Biidermeieri ajastu naine pidi olema ilus, vaga, süütu, truu ja naiivne. Oluliseks muutus naisterõivastuse siluett. Vöökoht oli oma loomulikul köhal ja väga sale. Õlad tehti suurte varrukatega väga laiaks, dekoltee oli väga lai nn venekujuline ja seelik oli samuti väga lai.

Rõivastuse aluseks sai jällegi täielik karkass. 1832 a asutatakse Pariisi esimene korsetivabrik.

Kitsas pihik tõi rinnapartii tugevasti esile ja tõmbas vöökoha kokku. Et talje veelgi saledam tunduks, hakati õlgu ja seelikut laiendama. Algul laiendati varrukaid õlgadest kuni küünarnukini ja neid kutsuti " lambakintsudeks" või "sinkvarrukateks". 1830 a laienesid varrukad üleni, selleks et neid vormis hoida tehti neile vaalaluust sõrestik või täidis. Selliseid varrukaid nimetati "elevantideks".

Moes oli lai dekoltee - see ulatus õlgadel kuni varrukaõmblusteni. Koos dekolteega tulid moodi karusnahksed boad, mida mähiti fantaasiarikkalt ümber paljaste õlgade ja kaela. Kui 1830- ndatel aastatel dekolteed väiksemaks jäid ja asendusid volangide või tikitud kraedega, kadusid ka boad.

Romantismi mõjul hakati idealiseerima keskaega. Pealmist seelikut hakati eest lahti lõikama, et alumine seelik välja hakkaks paistma. Pihaosa muutus eest kolmnurkseks. 1830 -ndateks aastateks muutus seelik alt väga laiaks.

Hakati kandma seelikut ja pluusi. Esialgu oli see jalutuskäikudel ja piknikul käimise riietus.