Iga tekst peab olema terviklik ja sidus, see on omadus, mille järgi võib sõnade ja lausete järjendit pidada tekstiks. Kui lausete kogum neile tingimustele ei vasta, siis ei ole mõistetav ka edastatav sõnum.

Näiteks ei saa lugeda sidusaks tekstiks järgmist lausete kogumit: Tiia sõitis Tallinnasse. Priit armastab hernesuppi ja sööb seda meelsasti. Talvel oli palju lund ja teed olid sageli umbes. Suur kollane kuu säras taevas. Anton on hea poiss. Õues sajab vihma ja tuul on ka tugev.

Tekst koosneb omavahel korrektselt seotud lausetest, tekstil on kindel teema ja see omakorda teeb tekstist temaatilise ja sisulise terviku. Terviklikkus tähendab, et tekstil on kindel piir ja struktuur, algus ja lõpp. Need omakorda näitavad teksti terviklikkust. Sidusus aitab lugejal liikuda ühe asja juurest teise juurde. Liikumise käigus ei pea lugeja mõtlema, kuidas uus asi on eelnevaga seotud. Keele tavalised sidususvahendid on sidesõnad ( ja, ka, kuna..) ja muud sidendid ( seetõttu, niisiis, küll…), millega saab väljendada lausete- ja lõikudevahelisis seoseid.

Teksti sidususe puhul on olulised ka sünonüümid ja sõnakordused. Sünonüümide abil on võimalik edasi anda ka suhtumisvarjundeid, kuid liiga kauged sünonüümid võivad vahel raskendada teksti mõistmist, arusaamist. Sõnakorduseid saab vähendada asesõnadega. Kuid liigne asesõnade kasutamine on taunitav. Sidususe puhul on oluline, et tekst oleks ka grammatiliselt korrektne, see tähendab ainsuse ja mitmuse, ajavormide ning määr- ja sidesõnade õiget kasutamist (grammatiline sidusus).

NB! Ära unusta, et teksti sidusus ja terviklikkus on teksti mõistmiseks olulised.