Sissejuhatuse tüüpvead:

1) Alustatakse liiga kaugelt ajaloost, nii võib tekkida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahele mõtteline ja ajaline tühik, piiritle ajalooliselt, võta ajaloost kõige olulisem ja tähtsam.

2) Mõisteid tõlgendatakse valesti, vajadusel kasuta ÕS-i abi.

3) Sissejuhatuses räägitakse iseendast, aga mitte teemast ja sellest, millest tahetakse kirjutada.

4) Teksti sissejuhatuses tehakse juba järeldusi.

5) Probleemide kuhjumine, ei tooda esile põhiideed (probleemi).

6) Tekstist irduv sissejuhatus, seda olukorda aitab vältida väike nipp, kirjuta sissejuhatus viimasena, siis on teada, kuhu teemaarendusega välja oled jõudnud.

Kokkuvõtte tüüpvead:

1) Kokkuvõte puudub, tekst ei ole kirjutatud loogilise lõpuni, mõttearendus katkenud.

2) Tekstil on mitu lõpetust, autor ei suuda omi mõtteid korrastada, ei koonda mõtteid üheks tervikuks, lõiguks.

3) Kokkuvõte on liiga tundeline, püütakse lugejat autorile sobivas suunas mõjutada.

4) Kokkuvõte on liiga pikk.

5) Kokkuvõttes korratakse sõna-sõnalt varem kirjutatud.

6) Kokkuvõttes liigeseid fraase ja sageli ka liiga emotsionaalne, paatoslik.