Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m³ või g/cm³. Tihedust arvutatakse valemi ρ=m/V järgi. Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist.

Erimassiks nimetatakse tinglikult 1cm³ absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1 cm³ vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta.

Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliiikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Erimass puitainel on 1,54 g/cm³ (1540 kg/m³).

Mahukaal (mahumass) on materjali mahuühiku mass koos pooridega (looduslikus olekus). Seda tähistatakse reeglina sümboliga γ₀ ning mõõdetakse ühikutes kg/m³ või g/cm³. Reeglina on antu looduslikel ainetel mahukaal mingis vahemikus.

Vee tihedus on 1 g/cm³ (t=4°C), see tähendab, et 1 cm³ vett kaalub 1g. Vee korral ei ole numbriliselt vahet, kas kasutada tiheduse väljenduseks absoluutset tihedust või suhtelist tihedust ehk mahumassi. Erinevus on vaid selles, et mahumass on mõõtühikuta suurus.

Mahumass on kõigil puiduliikidel erinev ja sõltub hügroskoopse niiskuse sisaldusest.

Mõned näited:

• elavhõbeda tihedus on 13560 kg/m³. See tähendab, et ta on 13,56 korda raskem kui vesi
• kuivatatud balsa puidu tihedus on 80 kuni 320 kg/m³
• alumiiniumi tihedus 2700 kg/m³
• kuiva raudpuu puidu erikaal 1240 kg/m³
• saepuru: 150...250 kg/m³
• teras: 7850 kg/m³

Poorsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varajatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.

Looduslikes ainetes on poorid täidetud kas õhu, vee või veeauruga.

Poorsus sõltub materjali mahukaalust. Poorsus omakorda mõjutab materjali veeimavust, soojajuhtivust ja tugevust.

Poorsust iseloomustab poorsustegur (p), mis sõltub materjali erikaalust (γ) ja mahukaalust (γ₀).

p=(γ-γ₀)/γ ×100%. Viimistlemises kasutatava lubjakivi poorsus on näiteks vahemikus 0,5...30%.

Tugevus on materjali võime purunemiseta koormuse all vastu panna välisjõudude toimel tekitatud pingetele, mis püüavad materjali painutada, suruda, venitada, lõigata ja väänata. Materjal peab säilitama esialgsed omadused.

Kõvadus on puidu omadus vastu panna teiste kehade sissetungimisele (sisselõikumisele). Materjali kõvadusest sõltub tema kuluvus.

Kõvaduse järgi jagunevad puiduliigid kolme rühma:

• Pehmed puiduliigid - mänd, kuusk, seeder, nulg, pappel, pärn, haab
• Kõvad puiduliigid - lehis, kask, pöök, tamm, saar, pähkel, pihlakas
• Väga kõvad puiduliigid - valgepöök, akaatsia, jugapuu

Niiskuse suurenedes puidu kõvadus langeb peaaegu kaks korda. Üldiselt on raskemad puiduliigid ka kõvemad.

Puidu kõvadusel on suur mõju puidu lõiketöötlemisel, puitpõranda kulumisele, muljutiste ja kriimude tekkimisele jne.

Kuluvuseks nimetatakse materjali omadust hõõrdumisel vastu teist materjali kaotada oma pinnalt väikesi osakesi.

Materjalid, mida kasutatakse treppide, põrandate ja paneelide valmistamiseks peavad olema väikese kuluvusega.

Veeimavuseks nimetatakse kuiva materjali omadust endasse vett imeda. Veeimavus avaldatakse protsentides materjali mahust.

Eristatakse kaalulist ja mahulist veeimavust. Kaaluline veeimavus näitab, mitu protsenti muutub materjal raskemaks, kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu protsenti moodustab sisseimatud vesi materjali kogu mahust. Mahuline veeimavus on alla 100%.

Veeläbilaskvuseks nimetatakse materjali poorsusest tingitud omadust vett rõhumise all endast läbi lasta.

Külmakindluseks nimetatakse materjali omadust vastu panna tema poore täitva vee külmumisel esinevaile purustatavaile jõududele.

Plastilisus on puidu omadus muuta koormuse mõjul oma kuju ja säilitada seda peale selle lakkamist. Plastilisus on vastandomadus elastsusele ja selle tõttu on ka plastilust mõjutatavad tegurid vastupidised elastsust mõjutavaile tegureile. Eriti mõjub plastilisust tõstvalt puidu niisutamine ja aurutamine. Seda kasutatakse ära puidust painutatud detailide valmistamisel.

Puidu elastsus on puidu omadus taastada oma esialgne kuju peale koormuse lakkamist. Puit on võrdlemisi elastne materjal. Selle tõttu hinnatakse puitu löögiriistade käepidemetena, alasite alusena, püssilaadidena jne. Kuiv puit on elastsem kui niiske, tihedam puit elastsem kui kerge, vanem puit elastsem kui noor, lülipuit elastsem kui maltspuit jne.

Rabeduseks nimetatakse materjali omadust välisjõudude toimel järsku puruneda. Rabe materjal on näiteks klaas, vahtra- ja wenge puit.

Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust edasi anda soojust. Materjali soojusjuhtivus sõltub tema struktuurist, niiskusesisaldusest ja poorsusest. Mida suurem on kuivas materjalis olevate kinniste pooride arv, seda väiksem on tema soojusjuhtivus.

Tulekindlus on omadus püsida sulamata kõrgel temperatuuril. Materjale liigitatakse:

• tulekindlaid t^o_s>1580^o
  • tavalised tulekindlad <1770^o
  • kõrge tulekindlusega 1770^o-2000^o
  • ülitulekindlad >2000^o
• raskelt sulavad (t^o_s=1350...1580^o)
• kergelt sulavad (t^o_s<1350^o).

Temperatuurikindlad on materjalid, mis purunemata taluvad järske temperatuuride kõikumisi.

Tulepüsivad on materjalid, mis tule ja vee toimel ei muuda märgatavalt oma kuju ega purune.