Pealistusmaterjalideks võivad olla looduslikud, looduslik-tehis- ja tehismaterjalid.

Looduslikeks materjalideks on spoonid, treispoonid, höövelspoonid, saespoonid ja ristvineerid.

Looduslik-tehismaterjalideks on liimitud ja värvitud spoonid.

Tehismaterjalideks on paberplastikud, melamiinid, laminaadid, kõrgsurve laminaadid ehk plastikud, PVC-d, corianid, durattid ...

Saevineeri valmistatakse saagimise teel 4 või 4.8m pikkustest pakkudest. Saevineeri paksus on 0.8...2mm. Suurte kadude tõttu toodetakse saevineeri ainult muusikariistade tööstuse tarvis (on heade akustiliste omadustega). Saevineeri toodetakse kuivast materjalist. Analoogset tehnoloogiat kasutatakse ka looduslik-tehismaterjali tootmisel. Ehitusmaterjalide tööstuses valmistatakse kilpparkette.

Höövelvineeri ehk noavineeri ehk kattevineeri ehk väärisvineeri valmistatakse väga mitmesugustest ilusa tekstuuriga lehtpuuliikidest. Okaspuudest kasutatakse höövelvineeri valmistamiseks ainult lehist ja jugapuud.

Vineeripakud saetakse nottideks, mis seejärel puidu plastilisuse tõstmiseks läbi aurutatakse. Vineeri hööveldamine toimub spetsiaalsetel vineerihööveldusmasinatel. Hööveldatud vineerilehed kuivatatakse, sorteeritakse ja pakitakse.

Tekstuurist sõltuvalt liigitatakse höövelvineer radiaalseks, poolradiaalseks, tangentsiaalseks ja tangentsiaal-otsvineeriks (saadud pahkadest).

Tüüpide järgi jaotatakse paha-, tüüaks-, tangentsiaal-, lainelisradiaal-, püramiid-, sasisalmiliseks, säsikiirespooniks (radiaalne) ning triibuliseks spooniks.

Höövevineeri hulka arvestatakse m²-tes. Tammel, saarel ja mahagonil ei võeta arvesse maltspuiduosa. Vineerilehed asetatakse hööveldamise järjekorras 10-32 kimpudesse. 10-20 kimbust valmistatakse pakett, asetatakse sellele alla ja peale lauad ning kinnitataks traadiga. Kimpe ja lehti segamini ajada ei tohi, vaid tuleb võtta kasutusele järjekorras.

Kooritud vineeri ehk treivineeri ehk spooni valmistatakse 50-80^oC temperatuuriga vees aurutatud vineeripakkudest. Pakk pannakse koorimismasinas pöörlema ja vastu pakku surutud nuga eraldab sellelt pika pideva spoonilindi. Spoonilint lõigatakse giljotiinkääridel lehtedeks, kuivatatakse ja sorteeritakse. Sorteeritud spoonilehed pakitakse kuni 50kg raskustesse pakettidesse.

Spooni toodetakse odavamatest lehtpuuliikidest (peamiselt kasest ja haavast), aga ka okaspuidust. Spooni hulka arvestatakse nii ruut- kui ka kuupmeetrites

Spooni kasutatakse järgmisteks otstarveteks:

• ristvineeri tootmiseks;
• liimitud-painutatud toodete valmistamiseks;
• kilbiservade ja lattdetailide katmiseks;
• laudsepaplaatide valmistamiseks;
• õõneskilpide valmistamiseks;
• tehis-looduslike vineeride valmistamiseks;
• kertopuidu valmistamiseks.

Looduslik-tehismaterjalide hulka kuuluvad toonitud spoonid ja koostatud spoonid. Antud vineeri kasutatakse järgmisteks otstarveteks:

• ristvineeri tootmiseks;
• liimitud-painutatud toodete valmistamiseks;
• kilbiservade ja lattdetailide katmiseks;
• tarbekunsti toodete valmistamiseks.