Peamisteks ohtudeks viimistlustöödel on lahustiaurude plahvatusohtlikkus ja kahjulik mõju inimese hingamisorganismile. Peale selle mõjuvad lahustid pikaajalisel kasutamisel kahjulikult nahale. Igal viimistlustootel peab olema toote ohutuskaart.

Ohutuskaardid peavad sisaldama kemikaali kohta teavet järgmise 16 kohustusliku rubriigi ulatuses:

• kemikaali ja valmistaja identifitseerimine;
• koostis / andmed koostisosade kohta;
• ohtlikkuse määratlemine;
• esmaabi andmise viisid;
• tegutsemine tulekahju korral;
• õnnetuse vältimise abinõud;
• käitlemine ja hoiustamine;
• mõju inimesele, isikukaitsevahendid;
• füüsikalised ja keemilised omadused;
• püsivus ja reaktsioonivõime;
• terviserisk (toksikoloogiline teave);
• keskkonnarisk (ökoloogiline teave);
• jäätmekäitluse viis;
• veonõuded;
• reguleerivad õigusaktid;
• muu teave.

Tööohutuse seisukohalt on tähtis, et alati enne viimistlustoote kasutamist tuleb hoolikalt läbi lugeda ohutusjuhend. Kui toodet neelatakse kogemata alla või see sattub nahale või silma, siis peab tegutsema kohe.

Kui lahustiks on orgaaniline ühend, siis reeglina nahale sattumise korral tuleb saastunud riided ja jalanõud eemaldada. Viivitamatult ja hoolikalt pesta pika aja jooksul (vähemalt 15 minutit). Kui ärritus süveneb või kestab, siis peab pöörduma arsti poole.

Silma sattumisel tuleb silma laugu lahti hoides loputada silma voolava vee all vähemalt 15 minuti jooksul.

Kemikaali allaneelamine ei tohi reeglina kutsuda esile oksendamist. Suud loputatakse veega.

Selleks et eelpoolnimetatud ohtusid vältida, tuleb järgida mitmeid nõudeid.

• viimistlusruumid ja viimistlusmaterjalide laod peavad paiknema hoone ülemisel korrusel või ühekorruselises väljaehituses;
• viimistlusruumid peavad olema varustatud õhu üldvahetusventilatsiooniga ja töökohad kohtventilatsiooniga, mis lülitatakse sisse 10 minutit enne töö algust ja välja 5 minutit peale töö lõppu;
• viimistlusruumide põrandad peavad olema materjalist, mis ei anna sädet metallesemete löökidest;
• viimistlusruumis võib materjale hoida ainult kinnistes anumates ja kuni poole vahetuse vajaduses;
• viimistlusruumides on keelatud lahtise tule ja kuumutusseadmete pinna temperatuuriga üle 100 °C kasutamine;
• viimistlusruumide elektriseadmed peavad olema plahvatuskindlad;
• viimistlusruumide metallseadmed ja torujuhtmed peavad olema maandatud.

• viimistlusmaterjali säilitatakse selleks ettenähtud nõuetekohastes ladudes;
• viimistluskoostisi ei või segada viimistlusruumis, vaid selleks ettenähtud eraldi ruumis;
• tühi taara tuleb ruumidest koheselt välja viia;
• metallnõude avamisel tuleb kasutada sädet mitteandvat instrumenti.

• viimistlemist pihustusmeetodil võib läbi viia ainult viimistluskabiinides;
• õliseid ja viimistlusmaterjalidega määrdunud riideid hoitakse kinnistes metallkastides. Vahetuse lõpus tuleb kastid tühjendada;
• viimistlusmaterjalide aurude tugeva kontsentratsiooni korral tuleb kasutada maski;
• nahka kaitstakse lahustite mõju eest salvide ja kinnastega;
• hapete ja leelistega töötamisel tuleb kasutada kummikindaid ja kaitseprille;
• käsi pestakse sooja vee ja seebiga.

Suurema koguse plahvatusohtliku viimistlusmaterjali valgumisel põrandale tuleb tegutseda järgnevalt:

• eemalda ruumist avarii likvideerimisega mitteseotud töölised;
• lülita välja elektriseadmed;
• intensiivista ventilatsiooni.

Eemalda põrandale valgunud viimistlusmaterjal mahapuistatud liiva või saepuru abil.

Müra all mõistetakse inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli.
Müratase sõltub helirõhust (heli lisarõhk gaasis või vedelikus) ja kuuldeläve helirõhust (kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk). Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB). Kuulmisaistingu piir algab 10dB-st. 120dB on inimese valu taluvuse piir.
Ühe ja sama müraallika poolt põhjustatav helirõhutase võib varieeruda kümnetes detsibellides sõltuvalt mõõtekohast, takistustest müraallika ja mõõtmiskoha vahel, peegeldumisest jne.

Müra tugevust mõjutavad näiteks:

• müraallika olemus;
• kaugus müraallikast;
• sumbumine õhus;
• temperatuur ja temperatuuride vahe;
• tõkked - ehitised, tarad jne;
• õhuniiskus.

Müra summutamiseks on mitmeid võimalusi:

• arvesta projekteerimisel ruumi akustilisi tingimusi;
• kata lagi (vajadusel ka seinad) helisummutava materjaliga;
• organiseeri töö nii, et puutuksid võimalikult vähe kokku müraga;
• kasuta kuulmiskaitsevahendeid;
• kasuta heliisolatsiooniga õhukompressoreid.

1. 1,5mm tugev plaat vähenab vibratsiooni
2. 4 cm vahtplastikut
3. helilõks õhuavades

Heliisolatsiooniga kompressori põhimõte on heli jätmine kattevarju alla, mis on valmistatud tugevast materjalist, kuid pehme, heliabsorbeeriva voodriga. Helikindel kate võib müra vähendada kuni 55dB.